Saagikindlustus Eestis pole utoopia

Toomas Leinsaar ütleb,et jutt, nagu oleks Eestis viljasaagi kindlustamine vaat et ilmvõimatu, ei pea paika. Foto: Tairo Lutter

Austria kindlustusmaakleri GrECo JLT Baltic GmbH Eesti esindaja Toomas Leinsaar ütleb, et jutt, nagu oleks Eestis viljasaagi kindlustamine vaat et ilmvõimatu, ei pea paika. Saagi kindlustamise praktika on Euroopas olemas ja seda saaks rakendada ka meil. Kui vaid tahtmist ja huvilisi oleks.

Saagikindlustamise teema on tänavu seoses põuakahjuga jälle üles kerkinud. Ometi ei ole Eesti turul praegu isegi vastavat toodet. Vahest peaks vaatama hoopis kindlustusvõimalusi väljaspool Eestit?

Nii on. Kindlustusturgu ei saa ega ole ka mõistlik vaadelda vaid ühe riigi põhiselt. Euroopa kindlustusturg, mille üks osa oleme ka meie, on tegelikult meilegi kättesaadav. Euroopa turul pakutavad lahendused on ülesehituselt erinevad, kuid suunatud ikka kindlustusvajaduse katmiseks. Peaksime suutma näha kaugemale kohalikust kindlustusturust ja kasutama võimalusi, mida Euroopa Liidu kindlustusturg pakub.

Seega Järva- või Tartumaal tegutsev viljakasvataja võiks oma saagi kindlustada hoopis Zürichi kindlustusseltsis?

See on täiesti võimalik. Põllumehel endal on võib-olla keeruline kontakteeruda välismaal asuva kindlustusseltsiga, kuid abiks on kindlustusmaakler, kes aitab leida sobiliku teenuse ja pakkuja. Meie üks fookus on põllumajandusettevõtete kindlustusvajadus. Tuleks võtta vaid ühendust ja soov ära rääkida. Hea meel on, et selliseid kõnesid on juba hakanud tulema. Samas pole meil kahjuks ülevaadet, kas üldse või kui palju on neid põllumehi Eestis, kel on praegu reaalselt saak kindlustatud. Tuleb meeles pidada, et kindlustusleping tuleb teha samal ajal, kui seeme mulda läheb. Seega vastavalt kultuurile kevadel või sügisel.

Kohalikud seltsid asjast ei huvitu, sest risk on suur. Kui Eestis on põud, siis tõenäoliselt kannatavad kõik või enamik põllumehed. See aga tähendab seltsile suurt kulu.

Tõesti, kui ühes riigis on valdavalt kindlustusandjaks vaid üks selts, siis risk, et põua korral tuleb seltsil välja maksta suur summaarne hüvitis kõigile kindlustusvõtjatele, on väga suur. Isegi kui risk on hajutatud mitme kohaliku seltsi vahel, siis üldpilt palju ei muutu. Seltside tulemused antud kindlustusliigis jäävad tõenäoliselt Eesti põua või ikalduse korral ikka miinusesse.

Sellepärast tulebki asja vaadata rahvusvahelisemalt. See muudab pilti. Kui halb aasta satub näiteks Euroopa põhjaosa põllumeestele, siis kindlasti on parem seis lõunapoolsetes riikides. Või vastupidi. See balansseerib kindlustusandjate riski ja makstavate kahjuhüvitiste summat.

Kuidas saab Šveitsi kindlustusselts kindlustada Põlvamaa talumehe saaki? Seltsil pole ju siin võrgustikku.

Igale kindlustusandjale on tubli tugi kohapealne võrgustik või partnerite olemasolu. Ajakohased kindlustuslahendused ja nende metoodika arvestavad kõikvõimalikke digitaalseid andmesüsteeme ja muid tehnilisi võimalusi info kogumiseks. Ei ole enam vaja kohapealset võrgustikku, vaid lähteinformatsiooni ja kahjuinfo kogumine toimub mööda internetikanaleid ning tugineb avalikel andmetel ja statistikal, mis teeb riskihindamise töö kiiremaks ja lihtsamaks ning kiirendab kahju käsitlemist.

Mida arvata väitest, et saagikindlustus on tootena väga keerukas ja selle väljatoomine võtab aega?

Ei ole nõus.

Euroopa kindlustusandjate saadetud materjalide põhjal võime öelda, et saagikindlustuse kindlustustoote loogika on lihtne ja kergesti arusaadav. Kindlustusvälistuste osa, mis alati tekitab kindlustusvõtjas kartust ja umbusku, on viidud ülilühikeseks. Kuna sellised kindlustustooted on Euroopas olemas, siis meil Eestis pole mõtet hakata jalgratast leiutama, vaid kasutada olemasolevaid teadmisi.

Suur vastuargument on olnud kindlustamise väidetav kulukus. Kas tegemist on kalli teenusega?

On iseenesestmõistetav, et auto või kallis põllutöömasin on kindlustatud. Põllutehnika on suhteliselt kallis, ületab tihti kuuekohalise arvu piiri. Samas näiteks masinakindlustus ehk tavakõnepruugis kasko hind on neil suurusjärgus 1–2 protsenti masina kindlustusväärtusest. On see kulukas? Kui saagikindlustuse hind oleks näiteks protsent loodetava saagi väärtusest, siis kas see on kulukas?

Võib-olla peaks põllumajandustegevuse riski hindamises alustama sealt, et raha, millega saab osta uue traktori, seemne, väetise või ehitada lauda, tuleb tegelikult ikka põllult või laudast. Kui me just need esmaste tuluallikatega seotud riskid oleme õigesti katnud, siis ilmselt pole enam muret, millega tagada kohustusi sisendmaterjalide tarnijatele või finantsasutustele kehval saagiaastal või loomade haiguspuhangu korral.

Kui ka riik leiab võimaluse toetada põllumehi esmase riski katmiseks tehtava kindlustuskulu osalise kompenseerimisega, on sellest palju abi. Oskus seda tuge enda kasuks tööle panna sõltub juba siis igast põllumehest endast.