Väikelinna elektrifirma hoiab mõõdukat joont

A&T Elektri 73aastane pealik Kalju Aigro näeb väiksemas linnas tegutsemisel nii plusse kui miinuseid. Foto: Toomas Šalda

Läänemaa osaühing A&T Elekter on turul vastu pidanud veerandsada aastat, mis tähendab, et järelikult on kliendid ettevõttega rahul.

„Kui mõni töötaja teeb midagi kehvemini, kui suudab, küsin talt, kas ta ise oma kodus võtaks selle töö vastu ja maksaks selle eest. Õnneks tuleb seda harva ette,” ütleb firmajuht Kalju Aigro. Lisaks laiale teenusevalikule peab ettevõte Haapsalus elektrikaupade poodi, mille kliendid on peamiselt need, kes elektrist midagi juba teavad.

Eesti majanduse ja poliitika kohta ütleb kogenud firmajuht, et riigimaksud on meil nii kõrged, et paljud eraisikud otsivad võimalust ametlikest firmadest ja maksudest mööda minna.

Alustas nullist

1994. aastal asutatud osaühingu A&T Elekter 73aastane pealik Kalju Aigro on sündinud Haapsalus, siit lapse- ja koolipõlves pikalt ära olnud, aga alates 1969. aastast jälle täiskohaga haapsallane.

TPI energeetika teaduskonna lõpetanud noormees suunati tööle Haapsalu autobaasi, kus talle usaldati tootmisosakonna juhataja ametikoht. Kolm aastat hiljem kutsus Haapsalu KEK Aigro tehnika- ja transpordiosakonna juhatajaks, kus ta oli ametis üle kahe aastakümne.

Üheksakümnendate alguses saabunud kapitalism jagas aga KEKi väikesteks kooperatiivideks ja osaühinguteks ning keskset organisatsiooni polnud enam vaja. Aigro viimane töö KEKis oligi varade müük.

„Uues olukorras polnud lihtne. Keegi tööd ei pakkunud. Üks elektritarbeid müünud sõber nägi minu teadmistes ja kogemustes siiski potentsiaali ja pakkus ühise firma asutamist. Moodustasin väikese elektritööde brigaadi, hankisin varustuse, rentisime KEKi hoones toakese ja alustasime 2–3 mehega teenuste pakkumist. Paralleelselt hakkasime pidama elektrikaupade poodi, sest endal oli ju nagunii tarvikuid vaja. Seda peame tänaseni, kuigi nüüd oleme kontori ja kaupluse kolinud Haapsalu kaubamaja taha,” jutustab Aigro.

Osaühingu A&T Elekter asutas ta seega koos kompanjoniga, kelle perekonnanime esitäht nagu Aigro endagi oma tänaseni firma nimes figureerib, aga juba poolteist aastakümmet juhib mees ettevõtet üksi.

Nooremad julgevad riskida

Tagantjärele leiab end tennisemänguga heas vormis hoidev Aigro, et ettevõtlus tuli tema ellu pisut hilja. „Alustasin 49aastasena, nooremana oleks mõndagi teisiti teinud, võib olla oleks Tallinna poole vaadanud. Aga viiekümnene inimene, kel elu väikelinnas sisse seatud, ei võta enam väga suuri riske. Kapitalism võinuks tulla siis, kui olin 35–40.”

Praegu on A&T Elektris kümmekond töötajat. „On ka rohkem olnud, aga see on optimaalne, muidu peaks kaugemates piirkondades tööd juurde otsima hakkama. Läänemaalt me välja ei kibele, sest meestel on pered kodus. Kuidas saadan nad näiteks Tallinnasse, kuhu edasi-tagasi sõidule kulub mitu tundi? Kulub aeg ja kütus. Teine variant oleks töötada ööbimistega, aga siis pole ju vahet, kas teha tööd Eestis või Soomes, kus ikkagi märksa rohkem makstakse,” kirjeldab Aigro väikelinna elektrifirma argipäeva.

„Maksame Eesti keskmist palka. Tahaks rohkem, aga siis ei saaks me enam tööd. Peale meie on Haapsalus mitu elektritööfirmat ja halvemal juhul saaks töötajad sedasi kopsakama palga asemel kätte hoopis koondamisteate. Praegugi pole suuremaid töid saada lihtne. Teen enda arust peatöövõtjale hea pakkumise, aga tema täispakkumine hanget ei võida ja nii oleme ka meie ilma.”

Seinakontaktist turvasüsteemini

Tööde ja teenuste ring, mida A&T Elekter pakub, on lai. Teisiti Aigro sõnul tänapäeval ei saagi. Nimistus on elektritööd ja projektid, elektripaigaldise käitus, tulekahjusignalisatsiooni ja turvasüsteemidega seotud tööd, maanduspaigaldiste ehitus jm. Põhiline leib teenitakse firmajuhi sõnul siiski eramajadesse ja suvilatesse elektrisüsteemide paigalduse ja hooldamisega.

„Meie trump on see, et saame sisuliselt kõik elektri- ja valvesüsteemide töö ja dokumentatsiooni enda kanda võtta, pakume täisteenust,” kommenteerib Aigro.

Soliidne on ka suuremate objektide nimekiri, kuhu A&T Elektri mehed oma panuse andnud. Viimase aja tegemistest on Aigrol heameel Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse ainulaadse mängu- ja tegevuspargi valmimisest. „Väga vahvad rajad ja trenažöörid. Mulle meeldib eriti, et park on kõigile avatud ja põhjalikult läbi mõeldud.”

Maksud on tasumiseks

Ettevõtte kodulehelt võib lugeda, et teretulnud on needki, kel vaja kasvõi ainult ühte pistikupesa vahetada. Väikelinnas kutsutakse aga elektrifirma selliseid töid tegema kõige rohkem kord või kaks päevas, mis tähendab, et eraldi meest selliste ülesannete täitmiseks palgal hoida pole mõttekas. Nii peabki klient mõnikord päeva või kaks kannatama.

Aigro räägib, et vahel pannakse pahaks, et näiteks seinakontakti vahetuse eest küsib tema ettevõte umbes kakskümmend eurot. „Mehe töötund maksab 16 eurot pluss käibemaks. Riigile läheb sellest sisuliselt pool, nii et memmekesel pole tegelikult põhjust meid ahnuses süüdistada. Alles jäänud kümne euro sisse mahub töö, transport, ettevõtte tegevuskulu jne. Kui peame sõitma Lihulasse, hakkab järjest kerkiv kütusehind juba seda väikestki kasumit sööma.

Kõikide maksude tulemusena tekib kliendil paratamatult kiusatus tellida tööd ametlikest firmadest mööda minnes. Kui meile tuleb maksta 20 eurot, siis naabrimees teeb töö haltuura korras ära kümne või veel vähemaga, mis sest, et ilma igasuguse garantii ja vastutuseta. Makse maksmata tehakse tegelikult Eestis rohkem töid, kui arvatakse. Meie mustalt ei tee, sest tahan rahulikult magada.”

Rõõmu teeb Aigrole asjaolu, et viieteistkümne aasta taguse ajaga võrreldes on ettevõtted muutunud ausamaks. „Firmasid, kes kauba eest ei maksa, pole viimasel ajal ette tulnud,” tõdeb ta.

Oma nišš

Elektrikaupade müügist rääkides tunnistab ta, et A&T Elektri kaupluse kliendid on enamasti need, kes elektrist midagi teavad ja tulevad kauplusse konkreetseid asju ostma – ettevõtted, ehitajad, asutused.

„Võtame kauba maaletoojatelt, kes annavad allahindlust mahu pealt, suurkettidel on see mõistagi suurem. Kuna aga elektritöödel läheb vaja tohutut hulka vidinaid, mida suurpoed ei taha müüki võtta, on meil kindel nišš. Peame arvestama, et Haapsalus elab ikkagi vaid umbes 10 000 inimest, meil ei ole mõtet müüa laias valikud kodusisustuskaupu, näiteks valgusteid.”

Oma kollektiivi üle on Aigro uhke, kuid lisab väikese murenoodiga hääles, et noored kipuvad mujale suuremat raha teenima minema või tahavad omal käel tegutseda.

„Mitut puhku on ette tulnud, et koolitad noore mehe kahe-kolme aastaga välja, aga siis hakkad siit ja sealt kuulma, et üks haltuura on tal siin ja teine seal ning meie teed viivad lahku. Samas on nõuded nii karmiks läinud, et ainult elektritööde tegemise oskusest ei piisa enam oma elektrifirma loomiseks,” tõdeb Aigro.

Lisaks tunnistab ta, et väike- ja keskmise ettevõtte juht teab paratamatult kõikide töötajate probleeme. Tal endal on kalduvus neid asju natuke liiga sügavalt läbi elada. Lihtne pole, aga hakkama saab.