Head tööjõudu pole enam võtta

Maie Niit pani oma loodud ettevõttele aluse 28 aastat tagasi. Ta käib praegugi omanikuna abiks tööd tegemas. „Mul on vedanud, et sain 55aastaselt pensionile,” ütleb ta. Foto: Maarius Suviste

Suvel 80. juubelit tähistanud Eesti lihatööstuse grand old lady, Otepää Lihatööstuse Edgar üks omanik ja kauaaegne juht Maie Niit tõdeb, et hea tööjõu järele on karjuv vajadus.

Eelmise aasta sügisel andis Maie Niit lihatööstuse juhtimise üle miniale Maire Niidule, kellega ta on kõrvuti töötanud 25 aastat. Olgugi et 55aastaselt pensionile saanud Maie Niit enam tegevjuht ei ole, käib ta ikka iga päev lihatööstuses – tööl.

Ise ta ütleb, et tööl ta ei käi. Lihtsalt läheb varahommikul poole kuue paiku kohale ja teeb uksed valla. Veidi hiljem hakkab tellimusi vastu võtma, ikka oma kabinetis esimesel korrusel välisukse juures.

Töö juures on legendaarne lihatööstur nüüd pärastlõunani. Kui vaja ja teistel kiire on, koorib ta sibulaid või aitab muu tööga. Nõu ja jõuga on ta abiks ka miniale.

Rääkides tööjõust maal, tõdeb Maie Niit esmalt, et Eestis jääb inimesi aina vähemaks. Esiteks jääb vähemaks tarbijaid, teiseks napib tööjõudu.

Vähe distsipliini ja korda

„Ei ole enam head tööjõudu võtta. Paljud on lihtsalt laisad, ei tahagi kodust eriti välja tulla,” sõnab ausa ja otsekohese ütlemisega tuntud Maie Niit. „Veel on grupp inimesi, kes ütlevad: olen vaba inimene ja töötan, kunas tahan. Öeldakse ka, et ega kusagilt tööjõudu niikuinii võtta pole, nii et muudkui makske.”

Ta on seisukohal, et kes saab omavalitsuselt toetust, sel peab olema kohustus teha tööd. „Siis ei jääda ainult toetuste peale ja inimesel ei kao tööharjumus. Kui toetust saav inimene käib iga kuu kasvõi natuke tööl, jääb tööharjumus alles. Ta saaks ka nii palju abiks olla, et annab näiteks mõnele töötajale vaba päeva.”

26 aastat tegutsenud Otepää Lihatööstuses on nii, et ettevõte peab tööjõu ise välja koolitama. „Kui saame endale väga hea inimese, saame endale välja koolitada ka väga hea töötaja,” teab Niit. „Aga kui keegi tuleb otse tänavalt ega allu juhendamisele, siis on raske – tema lihtsalt leiab, et teeb ise, mida tahab. Aga sedasi ju ei saa.”

Tema sõnul peaks olema nii, et sellel, kes saab Eestis kõrghariduse, peab olema kohustus pärast kolm kuni viis aastat Eestis töötada. „Mitte nii, et saab siin hea hariduse ja läheb kohe välismaale suurt raha teenima,” ütleb ettevõtja.

Kauaaegne lihatööstuse juht on täheldanud, et praegu paljud inimesed ei proovi ega hakkagi rohkem pingutama. Tema aga teab oma kogemusest, et töö tegemisel peab olema rohkem püsivust ja järjekindlust.

„Paljud inimesed ei tea enam, mis on distsipliin ja kord. Tullakse ja poetatakse ukse vahelt: pean täna arsti juurde minema. Ei küsita enam, kas saab minna või ei saa minna – lähen ja kogu lugu. Ettevõtja peab siis kohanema, et nii ongi ja kõik,” räägib Niit.

„Samas on väga tublisid töötajaid, kes annavad varakult teada, kui neil on vaja tööajast ära käia või varem töölt lahkuda.”

Osa tublisid endisi töötajaid on ettevõtja tööle tagasi võtnud. Põhjus on lihtne: nad tunnevad seda tööd ja tööandja tunneb inimest, teab tema iseloomu ja võimeid.

Palgasurve pressib peale

Küsimusele, kuidas ettevõtjal läheb, vastab Maie Niit: „Ei saa öelda, et Eesti ettevõtjal on kerge. Lisaks veel palgasurve, aga käivet ju nii palju tõsta ei saa – kuid palka tahavad kõik rohkem ja rohkem.”

Tema arvab, et Eesti töötaja saab normaalset palka. „Inimene võib ju raha kulutada lõpmatuseni – kes saab head palka, teeb ka suuremaid väljaminekuid. Jõudumööda on Eestis palka ikka tõstetud. Meie töötajad pole nii viletsas seisus, et neid võiks arvata vaeste kildkonda.”

Niidu sõnul peab ettevõte püsima konkurentsis. Ei saa nii, et omanik vaatab lakke ja paneb palga. „Viimasel ajal olen teinud niimoodi, et kui võtan uue inimese tööle, siis algul väiksema palga peale, seejärel tõstame tasapisi töötasu. Olen vahel töötajatelt küsinud, missugusest palgast ta ise unistab. Mõni ütleb ka. „Tihti ütlevad väiksema numbri, kui me maksame. Olin üllatunud.”

Samas on ette tulnud, et mees küsib hiigelpalka, sest teist sellist meest maa peal  ei olevat nagu tema. „Kõik oleneb inimese enesekriitikast ja arusaamisest, millised võimalused tööandjal on. Ega ettevõttel pole lõpmatuseni võimalik palka tõsta – kusagil tuleb piir ette,” tunnistab Niit. „Kui kogu raha on töötasuks läinud, ei saa ju investeerida, uuendusi teha, laieneda – lihtsalt ei ole raha.”

Mida tähendab Edgar?

Eesti majandusele paneb ettevõtja koolipoisi hinde. „Kõik hõiskavad enne valimisi, et kõik on maru hea ja majandus tõuseb. Mina ütleksin, et Eesti riigil läheb hindele kolm. Valitsusele võib panna hinde neli selles suhtes, et sätiti miinimumpalga süsteemi ja väikesepalgalisele jääb rohkem raha kätte. Aga kui rääkida intensiivsest majanduse arendamisest, siis seda hindaksin hindega kolm miinus.”

Räägitakse küll, et toetatakse väikeettevõtlust, kuid tegudes seda kuigipalju näha ei ole. „Kui on näiteks riigihange või on vaja midagi otsustada, siis jäetakse väike kõrvale ja unustatakse lihtsalt ära. Ikka võetakse suurettevõte – nii nagu suurtel tegijatel tarvis on,” märgib kauaaegne lihatööstur.

Maie Niit hakkas Vana-Otepää külas asuvat tööstust looma 1990. aasta jaanuaris. Kulus kaks aastat, enne kui endise sovhoosi suurfarmi asemele tuli lihatööstus. 1992. aasta aprillis oli esimene tööpäev. Edgar tähendab: Eesti demokraatia garanteerib arengu ja rikkuse.

Ettevõttes on ligi poolsada töötajat.

Maie Niidu kümme käsku

Otepää Lihatööstuse teadetetahvlil on üleval ettevõtte omaniku Maie Niidu kümme käsku. Siin kolm neist:

1. Hoolitse oma töö eest ja sa saavutad õigel ajal oma äri, mille eest hoolitseda.

2. Jälgi oma tööd, mitte kella. Pikk päevatöö teeb pika päeva lühikeseks ja lühike päevatöö teeb näo pikaks.

3. Ära nurise, kui mina nurisen. Kui sa väärid korralekutsumist, siis väärid ka, et sind edasi pean. Ma ei raiska aega mädadest õuntest tükkide väljalõikamiseks.