Tänu päikselisele suvele algas säilituskartuli võtt paar nädalat varem, kuid suure kuumuse tõttu on saak kesisem ja see on omakorda tõstnud kartuli hinda.
Kuum suvi tõi kartulivõtu varasemaks
6. september 2018, 07:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järvamaal Väätsa kandis 1998. aastast kartulit kasvatava osaühingu Osa ja Tervik juht Margo Heinmaa sõnab, et tänavu hakkasid nad hoidlasse säilituskartulit võtma augusti viimasel nädalal. See on lausa nädalapäevad varem kui tavaliselt.
Viljandimaal kartuleid kasvatav Koorti Kartul OÜ juhatuse liige Janek Lass ütleb, et nemad võtsid tänavu esimese kartuli 17. juunil, sest olid nii lubanud. „Pingutasime selle nimel, et anda värske kartul müüki enne jaanipäeva, ja suutsimegi,” rõõmustab ta. Sellele eelnes suur töö, kartuli ettekasvatus ja põldude kattelooriga katmine. „Meil on jätkuvalt eesmärk anda müüki kogu aeg vaid värsket kartulit ja seda me täidame,” lubab ta. Lattu hakkas ettevõte seemnekartulit viima augusti kolmandal nädalal.
Järvamaal Märjandil kartuleid ja õunu kasvatavas Rebase talus algas peremees Meelis Tiigemäe sõnutsi säilituskartuli võtt 21. augustil. „Kartulivõtt algas kaks nädalat varem kui tavaliselt. Varased ja keskvarased sordid võtsime üles varem,” täpsustab ta.
Suvi viis suure saagi lootuse
Kõik kartulikasvatajad tõdevad, et erakordselt kuum suvi pole kartulikasvatajaid hellitanud ja kartulisaak on tavapärasest väiksem. 80 hektaril kartulit kasvatav Heinmaa sõnab, et osa sorte talus kuumust paremini kui teised. Rikkalikku saaki ta ei lootnudki ja nii oli põllul avanev vaatepilt isegi rõõmustav. „Selle kuumuse peale pole saak kõige hullem, 20 protsenti vähem kui keskmiselt ja 50 protsenti vähem kui väga heal aastal,” lausub ta.
Et hilisemad sordid veel kasvavad ja pealsete järgi päris kenasti, siis kurta Heinmaa ei tahagi. „Tundub, et punased sordid on kuumust kehvemini talunud. Kuid nii mõnigi varane sort andis väga head saaki.”
Suurte kogemustega kartulikasvataja Janek Lass räägib, et kartul on kuumuse suhtes veidi leplikum ja oskab niiskust haarata ka hommikusest kastest. Mitme uue sordi katsetajana teab ta, et mõni sort andis kuumusele rohkem alla kui teine. „Külluslikku saaki ei looda, sest suvi on olnud karm. Tähtsam saagist on saada kartul hästi lattu ja säilima.”
Tänavu esimese kartulifestivali ühe korraldajana on Lass osalejatelt kuulnud, et eri piirkondades ei sadanud ühepalju. Nemad Viljandimaal peavad rahul olema. „Jälgime hoolega ilmaprognoosi. Peaasi et ei hakkaks uputama, sest kui kuivus jätab midagigi, siis vesi võtab kõik,” nendib ta.
Lassi sõnul lootsid festivalil osalenud kartulikasvatajad, et suudavad kliimast hoolimata kohalikku tarbijat varustada ja pakkuda uusi sorte.
Õunte kasvatamise kõrvalt kartulikasvatusega tegeleva Meelis Tiigemäe meelest mõjus põud kõigele. „Vihm oli tänavu nagu loterii, kelle põlluservast lipsas läbi kasvõi pisike vihmapilveke, sellel oli ka saaki,” lausub ta.
Nii võis ühel põllul olla kena saak ja paar kilomeetrit eemal mitte midagi. Et Tiigemäed vihmast päris päris ilma ei jäänud, siis kartuli suurusel pole vigagi, kuid mugulate arv pesas on väike. „Kellel jaanipäeva paiku vihma sadas, sellel on mugulaid pesas rohkem, sest umbes siis oli alla loomise aeg,” sõnab Meelis Tiigemäe. Veel märkas ta, et rohkem õigustasid ennast kohalikud Eesti sordid, nagu ʻJõgeva kollane’. „Ju need ikka sobivad meie äärmuslikesse ilmastikuoludesse.”
Heinmaa meelest on hea, et hind on kõrgem kui eelmisel aastal. Kartulikasvatajana tahab ta ju plussi jääda ja rõõmustab, et ostja on tänavustest looduse karmidest oludest aru saanud. „Päris kahjumiga ei saa ju müüa ja ostja mõistab, et peame hinda tõstma,” lausub ta.
Kartulihind 40 sendist euroni
Turul kaupleva Tiigemäe sõnutsi on tänavu kartul kallim kui mullu. „Jaehind turul erineb paikkonniti tuntavalt, alates 40 sendist kuni euroni välja,” täpsustab ta. Kotikaupa müüdava talvekartuli hinnast on veel vara rääkida, see ühtlustub siis, kui kõigil tootjatel saak salves.
Janek Lass lisab, et kartulihinda kujundab lähiümbrus, Läti, Leedu ja Soome kartul. „Üksi saaksime oma turul hakkama, kuid hinnasurve tuleb üle piiri tootjatelt ja tuntud kaubandusketid võtavad kartulit sealt, kus odavam. Kuid pakendis kodumaine kartul on kahtlemata kvaliteetsem ja kallim kui poes pakutav lahtine. Ostjal tuleb teha valik,” selgitab ta.
Samas toonitab Lass, et parima värske kartuli saab kohalikult tootjalt ja häid kartuleid on kõikidel Eesti kartulitootjatel.
Kartulikasvatajatel on nüüd vaid üks soov: saada saak salve septembrikuu jooksul. „Ülitähtis on kartul saada üles septembri jooksul, oktoobrisse jääv kartul kaotab juba kvaliteeti. Samas koristada saab ikka valmis kartulit ja siis, kui kartuli koor on kinni,” toonitab ta.
Heinmaa märgib, et ka õhutemperatuur võiks nüüd langeda alla 20 kraadi, et kartul uuesti kasvama ei hakkaks, sest see mõjutab kvaliteeti. „Vihma võiks ka tulla, siis oleks koristada lõbusam. Tolmaks vähem.”