Enamikul maitsetaimedel on parim saagikorjamis- ja kuivatamisaeg muidugi enne õitsemist. Põuane suvi lõi aiaviljade valmimisaja ja meie tööjärje segi, palju paha tegid augustis alatult ja ootamatult lehtkapsaid, naeri- ja kaalikapealseid rünnanud maakirbud. Midagi on aiast aga kõigest hoolimata ikka võtta ja kindlasti ei jää tänavu talvgi tulemata.
Mõned mitmeaastased maitsetaimed ei talu väljas hästi meie liigniiskeid või lumeta külmaga talvesid. Näiteks sidrunmelissi, aniisi-hiidiisopi, sidrun-liivatee ja aed-liivatee, aed- ja muskaatsalvei, mägi-piparrohu, aedruudi, estragonpuju võiks talveks seepärast puulehtede või kuuseokstega katta.
Kate pange tagasilõigatud taimedele aga alles novembris, kui maa on kergelt külmunud ja temperatuur juba alla null kraadi. Salvei jt külmaõrnad talvituvad paremini, kui jätate taimedele neid tagasi lõigates 10–15 cm kõrguse tüüka. Talihaljad poolpuitunud (nt liivateed, salvei) taimed tahavad kevadtalvel kaitset ereda päikese eest.
Tuntud hellikud, mis õues talvitumisega kindlasti hakkama ei saa, on sidrunaloisia, rosmariin, magus lippia, sidrunhein, paraguai suhkruleht, kuid neid võib katsuda ruumis ületalve hoida. Rosmariini ongi mõttekam kasvatada nt aiavaasis, mille saab külmaks ajaks jahedasse (5–10 kraadi) valgesse ruumi tuua. Kastke nii, et muld potis lausa läbi ei kuivaks. Kevadel lõigake taim tugevalt tagasi ja istutage uude kasvunõusse värskesse mulda.
Mõne maitsetaime kasutusaega saab sügisel pikendada, kui mõni ilusam taim enne öökülma tulekut ettevaatlikult välja kaevata ja 15 cm läbimõõduga savist lillepotti ümber istutada. Toas aknalaual saab kasvatada vürtsbasiilikut, aed-piparrohtu, liivateed, salveid, peterselli, murulauku, ahtalehist käokulda. Poti põhjas olgu auk liigvee äravooluks ja väike drenaažikiht, mis ei lase sel ummistuda. Algul jätke potti ümberistutatud taimed tuule eest kaitstud kohta juurduma, tuppa tooge need mõne nädala pärast.