Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/04/25/1073868t1hde4c.jpg)
/nginx/o/2018/08/29/11324688t1h35bb.jpg)
Kehval suvel on ikka kerkinud küsimus, miks põllumehed ei kindlusta end suurima aktsionäri – ilma – kapriiside vastu. Praegu ollakse saagikindlustamisel pisut kaugemale jõudnud, kuid endiselt pole usku, et see siinmail viljakasvatajate üldlevinud riskimaandamise vahendiks muutuks.
Saagikindlustuse otstarbekusest ja võimalikkusest on räägitud paarkümmend aastat. Aktuaalseks muutub asi siis, kui viljasaak on saanud kahjustada vihma või põua tõttu. Mõni kindlustusselts on saagikindlustust küll pakkunud, kuid reaalseid kindlustajaid on olnud üksikuid. Kuna põllumeeste huvi oli leige, lõpetasid needki paar seltsi kindlustuse pakkumise.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) küsitles eelmisel aastal oma liikmeid. Selgus, et põllumeestel oleks huvi kindlustada, kui riik osa kindlustusmakseid kataks. Nüüd on arutelu jõudnud järgmisesse faasi, hiljuti kiitis valitsus heaks Maaelu Arengukava (MAK) muudatuse, sellesse lisati uus riskijuhtimise toetusmeede.
Ettenähtud kahe miljoni euro raames toetatakse saagi, loomade ja taimede kindlustamise makseid. Appi tullakse siis, kui kahjustunud on rohkem kui viiendik põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust ja toetust antakse 70 protsendi ulatuses kindlustusmaksete maksumusest. Kindlustatavate esemete loetelu hõlmab kõiki meil enam kasvatatavaid põllumajanduskultuure ja -loomi. Uus meede peaks rakenduma järgmisel aastal.
Seisu prognoosida ei saa
Saagikindlustuse turule tuleku eeldused on justkui olemas, kuid kas ka päriselt plaanist asja saab, ei oska asjaosalised veel prognoosida.
EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütleb, et on väga raske ette näha, kas uus kindlustusmeede käima läheb. „Ei oska arvata, kas eraldatud kaks miljonit eurot on piisav või mitte. Me ei tea, kas meede üldse käivitub, sest praegu pole turul isegi mitte vastavat toodet,” kõneleb ta.
„Põllumeeste huvi sõltub sellest, millised on kindlustusmaksed ja mida täpsemalt pakutakse. Kui kindlustamine on kulukas, hakkab põllumees mõistagi kaaluma, kas tasub panustada kindlustusse või panna see summa lihtsalt igaks juhuks kõrvale.”
Sõrmus sõnab, et saagi kindlustamine ongi komplitseeritud ja taoline kindlustustoode olemuselt keerukas: näiteks eeldab see kindlustusseltsilt kohapealset võrgustikku, et välistada kindlustuspettused.
„Praegu oleks saagikindlustusest abi, kui see kataks põuakahjusid. Samas ei usu ma, et kindlustamine oleks imevits, mis sektori jalule aitab. See on lihtsalt üks riskijuhtimise vahend, mida seni pole olnud võimalik rakendada ega kasutada,” räägib Sõrmus.
Kindlustamine olgu vabatahtlik
Sõrmus lisab, et kindlasti ei tohi saagikindlustamist teha põllumeestele kohustuslikuks. Sama meelt on põllumeeste ühistu Kevili juhataja Meelis Annus. „Kindlustus peaks olema vabatahtlik – igaüks ise otsustab, kas kasutab seda,” sõnab Annus.
Ta on saagi kindlustamise suhtes üsna skeptiline, sest tegemist on keerulisema asjaga, kui alguses paistab. „Näiteks meie praegune põud – sellest on haaratud suuremal või vähemal määral terve riik. See aga tähendab, et taolist kindlustust pakkuval seltsil oleks väga suur risk. See on hoopis midagi muud võrreldes loomade kindlustamisega. Just suure riski ja Eesti turu väiksuse tõttu pole seltsid selle toote pakkumisest ülemäära vaimustunud.”
Kui vaadata naabermaadesse, siis Lätis kindlustamine justkui toimib. Ent paljud eelistavad ikkagi riskida, sest hüvitist saada on keeruline ja näiteks põua vastu kindlustatakse eritasu eest.
Leedus on saagi kindlustamine rohkem levinud. Annus ütleb, et pigem otsivad põllumehed muid võimalusi riski hajutamiseks ja igaühel on omad meetodid. „Väga abiks on praegu Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu 20 miljoni euro käibekapitali laenu eraldamine, see aitab just neid põllumehi, kes mujalt enam laenu ei saa,” ütleb Annus.
„Probleem on väga terav, sest meil läheb nüüd juba kolmas vilets aasta järjest. Saak on tänavu tunduvalt kehvem, näiteks Ida-Viru viljakasvatajad on rääkinud lausa poole väiksemast saagist. Põllumeestel on põhiline mure, kuidas lükata edasi investeeringuid ja saada hakkama olemasolevate arvetega.”
Huvi ei ole
Eesti Kindlustusseltside Liidu/Eesti Liikluskindlustuse Fondi juhatuse liige Andres Piirsalu ütleb, et saagikindlustuse puudumine Eestis on puhtalt vähese nõudluse taga. „Kindlustusest tulenev lisaväärtus tekib riski hajutamisest, aga kui kindlustushuvi on kesine ja tsükliline, siis riski hajutamisest ju rääkida ei saa.
Väikesele kliendigrupile suunatud lahendus ei saa olla kasulik ega paku huvi ühelegi osapoolele. Natuke on selle taga ka mõtteviis: küll riik aitab, kui häda käes,” pakub Piirsalu. „Kahju tekib sageli, sest võib olla nii, et igal teisel aastal läheb midagi viltu. Turu väiksus ja avaliku sektori koosmõju on takistanud toote väljaarenemist.”
Piirsalu selgitab, et seltsile on saagikindlustus tootena keerukas. „On vaja spetsiifilist kompetentsi, et leping õigesti sõlmida ja kahjujuhtumi korral menetleda. Kui kindlustusandja otsustab välja töötada uue teenuse, eelneb sellele põhjalik ettevalmistus alates tegevusloa taotlemisest kuni süsteemide arendamiseni ja inimeste väljaõpetamiseni. Sinna vahele mahub terve hulk tegevusi: riski hindamise ja hinnastamise metoodika, kindlustustingimuste väljatöötamine, edasikindlustuse ostmine jne.
Kindlustusteenuse väljatöötamine on keerukas, kulukas ja võtab aega. Mõnikord võib see kesta mitu aastat ja maksta sadu tuhandeid eurosid. Seetõttu peab kindlustusandja olema veendunud, et turul on olemas piisav huvi ja kliendiga jagatav risk on kindlustatav,” räägib ta.