Kurke jagub isegi moosikeetmiseks

Igal aastal mitmel moel kurke purki pistnud Riina Luik pakub tänavu isegi kurgimoosi. Foto: Urmas Luik

Erinevalt paljudest teistest köögiviljakasvatajatest jäävad kurgikasvatajad suve jooksul saadud saagiga rahule, eriti need, kel on võimalus põlde kasta.

Põlvamaal kurke kasvatav Ülar Liiv tõdeb, et õhusoojaga oli tänavu üle ootuste hästi ja kus on kastmisvõimalus, sai üsna head saaki.

„Kolm plussi võib vähemalt kokkuvõtteks anda,” ütleb Liiv ja seletab, et tal on kurkide all umbes 1,5 hektarit, millest poolt ta kastis. Kastetud põld andis head saaki, aga kaugemal põllul, mis kastmisvett ei saanud, põletas päike kurgid ära.

„Vahe neilt põldudelt saadud saagis oli drastiline. Sel suvel oli mõeldamatu ilma kastmiseta hakkama saada,” tõdeb Liiv. „Tänavune õppetund ongi see, et kurgikasvatus ilma kastmiseta on liiga riskantne.”

Ehkki suvi ise oli väga soe, oli suve algul mitu ööd, mil öökülm katteloori alt taimed ära võtta ähvardas. „Mul läks napilt, temperatuur langes kriitiliselt madalaks – enam ei olnud tegu kraadidega, vaid kümnendikega. Väga napilt jäi puudu, et oleks läinud halvasti,” meenutab mees.

Suurema osa kurgisaagist müüb Liiv Salvestile.

Turumüük kahaneb

Võistes juba mitu aastakümmet kurke kasvatanud Valeri Petrov ütleb, et soe suvi sobis kurkidele hästi. Kurgid on tal kasvuhoones ja avamaal, kastis ta ainult kasvuhoone omi.

Sort Alex on aastatega end heast küljest näidanud. „Juba üle kümne aasta kasvatan seda, annab saaki hästi nii kasvuhoones kui ka avamaal,” kiidab mees.

Põhilise saagi müüb Petrov Pärnu turul. „Ostetakse küll, aga natuke napilt, sest kurkide sissetegijaid jääb aina vähemaks,” tõdeb mees.

Kurgi hind oleneb suurusest, ülekasvanuid saab turul ka euroga, isegi 80 sendi eest, aga paras purki panemise kurk maksab 1,50 eurot. Petrovi hinnangul hind tänavu enam ei kuku, sest hooaeg on kohe läbi saamas.

Mullu oli kurk kallim, sest mäletatavasti oli suvi siis kurgikasvatuseks liiga külm.

Tahkurannas kurke kasvatav ja kurgihoidiseid valmistav Riina Luik kiidab samuti kurgiaastat. Juba lapsest saati kurgipeenarde vahel askeldanud Luik ütleb, et nii ilusat kurgiaastat tema ei mäleta.

Veel augusti teises pooles tuleb kurki põllult aina juurde ja kui tahad purki panekuks ilusat väikest kurki, tuleb saaki korjata iga päev.

„Kui mina laps olin, siis tõmmati tervele külale kevadel kile üle ja kõik kasvatasid kurki, nii kilemajas kui ka põllul,” meenutab Luik. „Kuna lapsepõlves sai palju kurkidega mässatud, siis mingil hetkel olin täiesti kindel, et nüüd on kõik ja minu lapsed sellist tööd tegema ei pea. Kui aga lapsed suureks said, hakkasin ikka tasapisi taas kurke kasvatama.”

Kurk sobib isegi moosiks

Tahkuranna kurgifestivali hoidisevõistluse kaks aastat võitnud ja mullu teiseks jäänud Luik ütleb, et talle meeldib küll igal aastal midagi uut välja mõelda, aga ikka teeb ta ka klassikalist hapukurki, mille retsept on lihtne ega muutu ajas: kaks supilusikatäit suhkrut ja sama palju soola liitrile veele.

„Mina olen see, kes keedab marinaadi läbi. Nii seisab paremini, eriti tänavusel soojal suvel,” seletab naine. „Keedan vee läbi soola ja suhkruga, jahutan maha ja kallan külmana kurkidele peale. Nii võib kurke ka nädal aega külmkapis hoida ja ikka maitsevad, nagu oleksid eile tehtud.”

Tänavusele konkursile tuli Luik aga kurgimoosiga. Kes pimeproovib seda, ei arva ealeski, millega tegu, ja pakub pigem õuna- või pirnimoosi. Tõeliselt mõnus magus amps, mis sobib pannkoogi, aga ka juustu peale.

Täpset kurgimoosi retsepti Luik avalikult ei jaga, kuid niipalju ikka, et moosi tehakse pisut suurematest kurkidest, need tuleb ära koorida ja riivida. Lisaks läheb sellesse vanilje, suhkur, laimikoor ja -mahl.

Kurgimoosi mõte liikus Luige peas juba kaks aastat, aga tegutsema hakkas ta mõne nädala eest. Kohe esimene partii sobis nii hästi, et läks võistlusele ja müügiks purki.

Tehase purgid kaane all

Suuremates kurgihoidiseid valmistavates tehastes – Salvestis ja Põltsamaal möödub suve teine pool kurke sisse tehes.

Orkla Eesti Põltsamaa tehase turundusdirektor Marek Viilol räägib, et nad plaanivad tänavu osta 2200 tonni kurke, millest valmib 45 nimetust kurgihoidiseid viiele turule. „Kõigi kurgihoidiste tootmiseks kolmekordistus juuni lõpust alates Põltsamaa tootmistöötajate arv ja tehas hakkas tööle kahes vahetuses,” nimetab ta.

Salvestil on tänavune kurgisaak juba purgis. Kokku pisteti purki üle 1300 tonni kurki, mis on pisut enam kui eelmisel aastal, räägib ettevõtte müügi- ja turundusjuht Triin Kõrgmaa. Kindlasti on suvehooaeg Salvesti jaoks aasta kiireim, tänavu palgati täiendavalt 30 hooajatöölist.

„Kurkide müügi planeerimine algab meie jaoks jaanuarikuus, teeme hooaja prognoosi, lepingud põllumeestega paneme lukku veebruaris-märtsis,” seletab Kõrgmaa. „Sõlmisime lepingud 30 kasvatajaga, tänu kellele oleme saanud väga hea kurgiaasta. Paljudel meie kasvatajatel on kastmissüsteemid, mis ongi võimaldanud korjata korraliku saagi. Samuti on kaasa aidanud suurepärane soe ilm ja kurgi kasvamiseks tarvilikud soojad ööd.”

Põltsamaal on tarnelepingud 11 kurgikasvatajaga Viljandi-, Rapla-, Pärnu- ja Lääne-Virumaalt. Neist kaheksa talunikku on neile kurke kasvatanud juba üle kümne aasta. „Saak on olnud hea ja tundub, et saame planeeritud koguse kenasti kätte. Kurgihooaeg lõpeb eeldatavasti septembri esimesel nädalal,” lisab Viilol.

Kõrvits kosub veel

Varsti pärast kurgihooaja lõppu hakatakse hoidistama kõrvitsat. Põltsamaal algab kõrvitsatootmine 10. septembril. Kokku on plaanis osta kaheksalt kasvatajalt 800 tonni kõrvitsat, millest valmistatakse 17 kõrvitsatoodet neljale turule: Eesti, Soome, Rootsi, Läti.

„Saaki on mõjutanud kuiv suvi, mille tulemusena on kõrvitsad veel väikesed,” nendib Viilol. „Kuid tootmiseni on veel aega ja loodame, et vihm annab kõrvitsatele kasvuhoogu juurde.”

Kartuleid-kapsaid on samuti tänavune kuivus mõjutanud. „Saak on kesine, mistõttu tuleb hoolikalt otsa vaadata valmistoodete prognoosile ja võib-olla seda kärpida,” nendib Viilol.