/nginx/o/2018/08/29/11324609t1hc027.jpg)
Hallist ja kivisest Bulgaaria pealinnast Sofiast välja sõites võttis see riik hoopis lopsakama ja värvilisema ilme. Tumepunaseid marju täis kirsipuudega ääristatud väikelinnast läbi sõites ja maanteeäärsesse rohelusse rajatud automüügiplatsidest möödudes jõuti imekauni nimega paika – roosiorgu.
Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoriaadi korraldatud väljasõit viis meid külla noortele Bulgaaria põllumajandustootjatele. Üks neist oli roosiorus tegutsev pereettevõte INA Ltd, mis asub 90 kilomeetrit Sofiast ida poole ja on asutatud Panagyurishte linna.
Vedelike kuld
Lisaks veinidele ja nii mõnelegi eestlasele nostalgiat tekitavatele konservidele on Bulgaaria tuntud kui rooside maa. Sajandeid on sealne rahvas roose kasvatanud ja õitest õli tootnud.
„Seda nimetatakse vedelike kullaks,” ütles perepoeg Vasil Ralchev. Varastes kahekümnendates noormees viitab pereettevõtte toodetud õli hinnale, milles on oma osa suurel ajakulul, mis läheb tooraine korjamisele, mida kulub väga palju. Õigupoolest teeb INA Ltd ka lavendliõli, kuid lavendel on Bulgaarias juulikuu taim.
Roosiõli kasutatakse parfümeerias, aroomiteraapias ja kosmeetikas, farmakoloogias, samuti toiduainetööstuses. Näiteks roosikommid, millega Vasil Ralchev ja ema Veselina Ralcheva saabujaid kostitasid. Samuti andis Ralcheva igaühele käe peale tilgakese roosiõli, see pidavat naha vananemist pidurdama. Ta soovitas mõne tilga ka näokreemi sisse panna.
Palju aga väärt kraami jagada ei saanud, sest selgus, et kilogramm maksab ligi kümme tuhat eurot. Ühe kilogrammi roosiõli saamiseks kulub kolm tuhat kilogrammi õisi.
Noppimine on käsitöö
Juuni teiseks pooleks olid lõputud roosipõõsastega kaetud põllud õienuppudest tühjaks nopitud ja võis vaid aimata, kui kaunis näis vaatepilt mõne nädala eest.
Õite noppimisel on abiks sadakond hooajatöölist, sest õli jaoks saab neid korjata vaid ühe kuu jooksul. Tänavu sai see kuu läbi juunis. „Tavaliselt lõppeb hooaeg 20. juuni paiku, aga sel aastal varem,” rääkis perenaine. Õisi korjatakse käsitsi ja vaid hommikusel ajal.
„Kella viiest hommikul kuni kaheteistkümneni. See on aeg, mil õied on värsked ja sisaldavad kõige paremini õli.”
Roosiõli on traditsiooniline Bulgaaria toodang ja just mahetoodangu vastu tunneb üha enam huvi kosmeetika- ja farmakoloogiatööstus.
Selle suuna on nüüdseks võtnud ka 2000. aastate alguses asutatud INA Ltd. Pere hallata oli alguses kümne hektari jagu maad, kus kasvasid roosid ja lavendel. Praeguseks on rooside all 25 hektarit, lavendli all sinetab mäenõlvu suisa 50 hektari ulatuses. Perekonnal on plaan seda kahekordistada.
Algus ei olnud sugugi paljutõotav. Veselina Ralcheval ega abikaasa Nikolail polnud põllumajandusharidust, naine oli koorijuht ja mees tuletõrjuja. Destilleerimine, et õli saada, toimus peamiselt taaskasutusest saadud vahenditega.
Asi hakkas muutuma pärast 2007. aastat, kui Bulgaaria astus Euroopa Liitu ja turud avanesid – tervelt 95 protsenti pereettevõtte toodangust läheb nüüdseks Bulgaariast välja. Ühenduselt taotleti toetust põllumajandusettevõtte täiustamiseks, uuendati destilleerimissüsteem, see suudab toota aastas 40 kilogrammi roosiõli ja 4000 kilogrammi lavendliõli.
Perepoeg Vasil Ralchev õpib põllumajandusettevõtte juhtimist Ühendkuningriikides ja on nõuks võtnud pärast lõpetamist teadmisi ja oskusi kodumaal rakendada.
„Kui meie perekond asutas 2001. aastal oma äri, siis isa uskus, et tulevikus on põllumajandus hea äri. 17 aastat hiljem on tema ütlus tõeks saanud,” lausus Ralchev. „Meil on uus sisseseade ja uus laud, uued istandused, enamik tänu Euroopa Liidu projektidele.”
TULEMUSED
Eurotoetuse najal paranenud sisseseade abil on kosunud ettevõtte toodang ja käive.
2014. aastal tootis ettevõte kuus kilogrammi mahedat roosiõli. Aastaks 2015 oli toodang tõusnud üheksale kilogrammile.
Eksport on kasvanud 13 300 eurolt 2012. aastal 168 000 eurole 2014. aastal.
Allikas: AG-press.eu
/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)