Kuum suvi pani mineraalvee tootmisliinid ööpäev läbi huugama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Sel suvel vee villimisliinid puhkust ei saanud ja tootjad rõõmustavad ootamatult massilise müügi üle.

FOTO: Mailiis Ollino

Sel suvel oli inimeste janu mineraalvee järele nii suur, et esimest korda ajaloos pidi Värska Vesi tootmisliini ööpäev läbi käigus hoidma. Tippajal tuli päevas liinidelt 200 000 mineraalveepudelit ja ükski ei jäänud lattu seisma, kõik tõsteti kohe autodele ja veeti müügikohtadesse.

ASi Värska Vesi müügi- ja turundusdirektor Rauno Jõgeva prognoosib, et sellesuvine veemüük tuleb kokkuvõttes 50 protsenti suurem kui mullu.

Värska Vee plastpudelitesse villimisliini tootmismaht on tavaliselt ühe vahetuse jooksul 70 000 pudelit. Kui nõudlus kasvas, pandi liinid tööle kahes vahetuses ja nädalavahetuselgi.

Veesoov kasvas augustiks aga nii suureks, et tuli käivitada ka öövahetus. „See on esmakordselt ASi Värska Vesi ajaloos. Nüüd pole liini seisma saanud ja ööpäevas toodame oma 200 000 pudelit,” ütleb Jõgeva.

Suurenenud töökoormusega toimetulekuks palgati juurde mõned ajutised töötajad ja firma sees on tehtud ümberkorraldusi, nii et osa kontorirahvast läks tootmisesse appi.

Lisaks plastpudelite liinile on Värskas töös klaaspudelisse ja kanistrisse villimise liinid. Kui töötati kahes vahetuses, sai päevas pakendatud peaaegu veerand miljonit liitrit. Nagu öeldud, sellest jäi suvekuumuses väheks, tuli ka kolmas vahetus tööle panna.

„Säärast palavust ei osanud keegi oodata. Oleks teadnud, oleks rohkem ette tootnud, nüüd tuli vahepeal viivitusi tarnetesse,” nendib Jõgeva.

Häädemeeste

„Päike on veemüüjatele parim reklaamimees ja sel aastal on ta tublit tööd teinud,” rõõmustab ka Häädemeeste mineraalvett tootva tehase juhataja Alar Kullison.

Häädemeestel ammutatakse maapõuest nii mineraal- kui ka allikavett ja kokku peaks juhataja hinnangul tänavuse suvega müüdama kaks korda enam vett kui mullu.

Mineraalvett juuakse aasta läbi, kuid suvel kasvab müük hüppeliselt, tänavu lausa ootamatult kõrgele.

Tagantjärele targana võivad veetootjad vaid käsi laiutada: oleks teadnud, et nii soe suvi tuleb, oleks kevadel jõulisemalt müügikampaaniaid kavandanud. „Oleks teadnud nii suureks nõudmiseks valmistuda, oleks müük ilmselt veelgi parem olnud,” tõdeb Kullison.

Vesi on meie kliimas suuresti hooajakaup. „Igal aastal on tunda, et augusti keskel hakkab langus tulema. Mingi seltskond joob mineraalvett aasta ringi, aga suve lõpus hakatakse kulusid üle vaatama, lapsed lähevad kooli, raha kulub rohkem. Vesi on üks esimesi, mis ostukorvist välja jääb,” selgitab Kullison.

Tõusvas joone

Jõgeva sõnutsi hakatakse suveks veevaru tootma märtsis-aprillis. „Toodame laod täis ja jääme kuuma suve ootama,” ütleb ta.

Tänavust aastat mõjutab seegi, et seoses pandikäitlustasu tõusuga olid veetootjad sunnitud hinnakirja korrigeerima. „Seetõttu oli aprilli müük väga tagasihoidlik, kuid edasi on läinud tõusvas joones. Maikuu kuum ilm oli suurepärane algus veemüügi kõrgajale. Juunis oli müük eelmise aasta tasemel, juuli algus oli kehvavõitu, aga juuli keskpaigast on asi hoopis teise pöörde võtnud,” kirjeldab Jõgeva.

Mäletatavasti oli mullu mais samuti hea ilm, aga juuni lõpuga sai ilus aeg otsa.

Nagu aimata, siis mineraalveetootjad suvel ei puhka. „Meil on praktika, et suvel puhkust ei anna ja septembris, kui tellimused vähenevad, läheme kollektiivpuhkusele,” seletab Jõgeva.

Mida rohkem ostetakse?

Häädemeeste valikust ostetakse Kullisoni sõnutsi kõige enam 1,5liitrises pudelis looduslikku mineraalvett, aga sanatooriumid ja muud majutusasutused võtavad ilma gaasita allikavett.

Värska valikust on eestlaste lemmik juba üle neljakümne viie aasta olnud mineraalvesi Värska Originaal, mis on ostetuim mineraalvesi Eestis.

Just looduslikku mineraalvett tasubki kuumaga ja suure higistamise ajal juua. „Mineraalvee soolasisaldus on 2,0–2,2 grammi liitri kohta, see taastab joomisel kõik vajalikud mineraalid kehas,” ütleb Jõgeva.

Kõigel hea minek

Peaasjalikult kontoreid, aga ka kodusid joogiveega varustava osaühingu Saku Läte jaoks on suvi kibekiire. „Eriliselt kuumad ilmad on meid otseselt mõjutanud, sel suvel on tootmismaht hüppeliselt suurenenud võrreldes eelmise aasta sama ajaga,” räägib OÜ Saku Läte turundusjuht Airi Freimuth.

Saku Läte villib joogivett enda kaevust, mis asub Saku vallas. „Tavaliselt toodame vett eelmisel päeval ja järgmisel päeval läheb vesi juba välja, üle 24 tunni vesi meil laos kindlasti ei seisa ka madalhooajal,” seletab Freimuth. „Kuna tootmismaht on tunduvalt kasvanud, siis täna saadame toodetud vee kliendile kohe teele ehk vesi laos ei seisagi.”

Saku õlletehas rõõmustas oma pressiteates samuti, et juulikuine kuumus tõstis tuntavalt jookide tarbimist.

„Mullusest märksa suvisem juuli kajastub selgelt joogimüügis, mis keskmiselt on tõusnud viiendiku võrra,” kommenteerib Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms ja lisab, et eriti hästi läks pudelivesi. Juulis osteti Sakus toodetud pudelivett mullusega võrreldes 50 protsenti rohkem.

„Hüppeline nõudluse kasv juulis on meid tootjana muidugi proovile pannud,” tõdeb Härms. „Nii mõnedki kontoritöötajad on käinud abiks jooke pakendamas ja komplekteerimas, et tellimused õigeks ajaks täidetud saaksid. Siiski oleme hakkama saanud ja on hea meel, et vähemalt ilmataat meile sellel suvel appi tuli joogisektori keerulist olukorda leevendama.”

Tagasi üles