Taluhoovis peetud festivalil nauditi ehedat maaelu

Festivaliala asus taluhoovis, mida oli dekoreeritud heinapallidega, kunagisest majaseinast oli saanud fotoaken. Foto: Taavi Bergmann

Urissaare taluhoovis peeti augusti keskel juba neljandat aastat maha kantripidu. Õigupoolest oli tegu hoovipeoga, kus iga külaline võis end tunda nagu kodusel taluõuel.

Mulgi vallas toimunud kahepäevase festivali esinejanimekirja mahtusid Eestis teada-tuntud esinejad, nagu Ultima Thule, Andre Maaker, Revals ja Kõrsikud. Urissaare talu peremehe ja peo peakorraldaja Priit Oksa sõnul on peale hea muusika festivali üks põhieesmärk luua külalistele mõnus ja kodune atmosfäär.

Elustiilipidu

„Ei saa väita, et see oleks üks või teine,” lausus Priit Oks, kui temalt sai päritud, on see muusikaüritus või maaelu nautimine. Urissaares ei saa eraldada ühte teisest ja tegelikult võtab see üha enam perepeo mõõtu. Neid on Eestis vähevõitu.

„Mitmepäevaseid sündmusi, kus keskkond, kultuuriprogramm ja lisaprogramm on sobilik tervele perele – neid on vähe,” lausus ta. Ilmselt ongi Urissaare kantrifestivalist välja kujunenud elustiilifestival – maaelu ja muusika.

„See on neile, kes tahavad oma lastele näidata, kuidas maaelu tegelikult käib,” sõnas peremees. Urissaares ei saa läbi bändideta, aga mitte ka talurestoranide, alpakade, hobuste, kitsede ja lammasteta.

Tõsi, Urissaare talu veisekari, tublisti üle saja looma, oli seekord tagaplaanil – kuiva suve toidupuuduse tõttu nosisid nad teises koplis. „Põhikarjamaa, mis on siin hoovi lähedal, oli heinast tühi. Pidime nad kaugemale karjamaale ajama, kus rohkem süüa,” tähendas peremees. Nii sai veisepreilide vabastatud karjamaast peoala kõrval hoopis külaliste telkimisala.

1300 maaelu- ja muusikasõpra

„Teeme pidu nii, et iga tulija tunneks, et on tulnud justkui omaenda elusa talu hoovile,” kinnitas Priit Oks. Nii seekord ka läks, sest oli näha, et lisaks nautimisele külalised ka vastutasid. Peremees võis paar päeva pärast suurt pidu hoovis ringi vaadata ja tõdeda, et pole ühtegi kohta, mida oleks rikutud või lõhutud. „Elu läheb edasi.”

Publikut kiitis oma Facebooki lehel ka ansambel Reval. Pirukaid müünud ja Põlvamaalt kohale tulnud kodukohviku Tillu perenaine Eve Veski märkis, et nende seltskonnale küll väga meeldis. „Taolised poolkogukondlikud, piisavalt mõnulemisruumi jätva osalejate arvuga peod on meile väga meeltmööda.”

Nende lemmikud olid kantrimehe ja -naise võistlus, ühine line-tantsimine, aga Urissaare Rantšo houseband tegi festivalist koha, kuhu tahaks sõpradega tagasi tulla.

Urissaares käis kahe päeva jooksul 1300 inimest. Vähemasti osteti nii palju päevapileteid ja kahepäevapasse. Reede õhtupoolikul väisas Urissaaret 700 muusika- ja maaelusõpra, laupäeval tuli suur osa neist tagasi ning hoovi peole saabus tuhatkond külalist.

Hulk on küll võrreldes mullusega veidi kahanenud, kuid oli täpselt see, mis taluhoovi sobis ja mahtus. „Mis ta nüüd ikka hirmutab see tuhat ja rohkem inimest Urissaare hoovi peale kokku lasta,” tõdes Oks. Paigutus tuleb läbi mõelda, siis on kõigil ruumi.

Kui augustikuine pidu peetud, on peremehel taas aeg hakata ehitama. Pooleli on kahe aasta eest Pärnumaalt toodud koolimaja ülesehitamine talumajaks. Seinad on püsti ja põrandki maas, torud on sees, maaküte ja elekter ootel. „Järgmisena tuleb vaadata, kuidas katusega saab,” lausus peremees.