Maaülikoolis õpib välistudengeid isegi Nepaalist, Indoneesiast ja Vietnamist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Välistudengite seas on kõige populaarsemad erialad veterinaarmeditsiin ja maastikuarhitektuur.

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Täna algab Eesti Maaülikoolis õppeaasta 112 uuele välisüliõpilasele, sest kaugemalt tulnud noored vajavad sujuvamaks sisseelamiseks veidi rohkem aega ning maaülikool korraldab sel puhul kohanemisnädala.

Välistudengeid asub sel sügisel maaülikooli õppima 35 riigist. Kokku on maaülikoolil välisüliõpilasi 43 riigist, neist enim Soomest.

Maaülikooli välissuhete peaspetsialist Eda Tursk toob välja, et tasemeõppe välistudengite hulgas on suurimad saatjariigid meie naaberriigid Venemaa ja Läti, aga ka Iraan. Teistest riikidest on õppimas üks-kaks üliõpilast.

Eksootilisematest riikidest võiks nimetada Nepaali, Jaapanit ja Indiat, muidugi ka Hiinat ja Nigeeriat, kust tuleb suhteliselt palju tudengeid ka teistesse Eesti kõrgkoolidesse.

„Sel aastal ootame uute riikidena tudengeid Bangladeshist, Indoneesiast ja Vietnamist,” nimetab Tursk. „Vahetusüliõpilasi tuleb palju meie partnerülikoolidest Euroopast, aga kuna teeme aktiivselt koostööd ka idapartnerluse riikidega, siis on meil esindatud ka Ukraina, Valgevene, Moldova, Armeenia, Kasahstan, Usbekistan. Esmakordselt võtsime sel aastal vastu tudengeid Jordaaniast.”

Kõige populaarsemad erialad nii kraadi- kui vahetusõppes on veterinaarmeditsiin ja maastikuarhitektuur, aga ka põllumajandus, keskkond, metsandus, toiduteadus.

Mis puutub riikide arvu, siis kui jätta kõrvale Soome, kust on juba aastaid tulnud palju tudengeid ning ilmselt tuleb ka edaspidi, on teised saatjariigid igal aastal pisut erinevad. Rohkem tuleb tudengeid ikka riikidest, kus Eesti on tuntum ja kus ka ülikoolil on rohkem sidemeid.

„Sageli meeldib vahetustudengitele Eestis nii väga, et nad otsustavad õpinguid hoopis siin jätkata. Näeme ka seda, et kui esimesel aastal tuleb ühest riigist üks avaldus, siis järgmistel aastatel avalduste arv tõuseb,” seletab Tursk. „Mitmed meie praegused välistudengid kirjutavad inglise või oma emakeeles blogi ning on hea meelega valmis Eestit kui head õppimiskohta oma kodumaal tutvustama.”

Täna hommikul kogunevad välistudengid peahoone aulas, kus neile antakse lühiülevaade maaülikoolist, kooli võimalustest ning jagatakse õpetussõnu Tartus toimetulekuks. Pärast seda tehakse lähemalt tutvust Tähtveres asuva ülikoolilinnakuga. Õhtul toimub ka ekskursioon Tartu kesklinnas ning piknik Emajõe ääres.

Nädala vältel tutvustavad end erinevad maaülikooli allasutused. Selgeks saavad, millised tingimused on ühiselamutes, raamatukogus või spordihoones. Antakse nõu, kuidas kohaneda uues kultuuriruumis, saadakse esmaseid teadmisi eesti keelest ja tutvutakse maaülikooli õppekorraldusega.

Kohanemisprogrammi lõpetab rektor Mait Klaasseni pidulik vastuvõtt Tartu Linnamuuseumis. Sarnaselt eestikeelsete tudengitega alustavad välisüliõpilased õppetööd 4. septembril.

Tagasi üles