Rohtunud raudteetammi läbib kord aastas jalgrattaretk

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tänavu osales rattaretkel 50−60 huvilist, suur osa neist jäi ka pildile.

FOTO: Kuido Saarpuu

Kui augusti alguses, ühel päikesepaistelisel pühapäeval ratturid Türi raudteejaama kogunesid, ei teinud nad seda selleks, et rongiga Viljandisse või Tallinnasse põrutada. Oh ei, ettevõetud teekond viis nad sootuks unustatud radadele.

Unustatud, ammu rohtunud ja võssakasvanud rajad viisid ratturid Türilt Tamsallu ja seda maksimaalselt kunagise kitsarööpmelise raudtee tammi ära kasutades.

Matkasaatjaga retk kogub populaarsust

Rattamatka korraldaja, Türi-Tamsalu matkatee MTÜ juhatuse liige Andres Vink selgitas, et tänavu oli neil kuues kord jalgrattamatka korraldada. „Oleme seda tavapäraselt teinud augusti esimeses pooles. Nii ka tänavu. Nagu ikka, sõltub osalejate arv konkreetse sõidupäeva ilmast. Eelmisel aastal oli osalejaid seetõttu väga vähe, tänavu aga oma 50–60.”

Lisaks 65 km põhidistantsile Türilt otse Tamsallu said osalejad valida ka lühema, 35 km pika teekonna, tutvumaks Türi ja Paide lähistel olevate vaatamisväärsustega ning seda koos matkasaatjaga. „Osa inimesi võttis pärast lühemat matka ette ka teekonna Tamsallu,” teadis Vink öelda.

Tasub märkida, et pooled või isegi rohkem inimesi valis just lühema sõiduvariandi endale pühapäevaseks ajaveetmiseks.

Türi-Tamsalu rattamatk on alati kulgenud mööda omaaegset raudteetammi. „Alustasime matkaga ennekõike seetõttu, et selline huvitav rada oli olemas. Harrastajad seda sõitsid, lõiguti oli see kergemini ja lõiguti raskemini läbitav,” meenutas Andres Vink. „Otsast lõpuni see rada aga sõidetav ei olnud. Ka polnud matkatee kaardistatud, ega paljud selle kohta suurt midagi ei teadnudki.”

„Sõlmisime kõikide omavalitsustega, mida matkatee läbis, koostöölepingu. Vallad hakkasid neid teid hooldama, ka meie ise nägime vaeva ning nüüd on see unustatud teekond saanud taas sõidetavaks,” kirjeldas ta. „Türi-Tamsalu matkatee eesmärk oli leida raja pealt partnerid, kes pakuksid ratturitele omi teenuseid. Türi-Tamsalu liikmed ongi kõik rajaäärsed MTÜd.”

Rattasõbrad Lääne-Virumaalt

Nagu ikka, tullakse Türi-Tamsalu rattamatkale lähemalt ja kaugemalt. Esimest korda võtsid matka ette Aleksander Bimberg ja Rain Sepping. Mehed tulid sõitma Lääne-Virumaalt.

„Sattusime siia päris juhuslikult,” ütles Rain Sepping. „Ootan, et matkal oleks ka raskemaid hetki, et õhtuks oleks sees mõnus väsimus. Eks pendel peab liikuma ikka kahes suunas, õlu maitseb ka paremini, kui enne oled higistanud.”

Sepping lisas, et pikemat kõndimist ta oma opereeritud põlvedega väldib. Jalgrattasõit on aga igati jõukohane. „Raudteetammil sõitmine teeb retke kindlasti ohutumaks,” arvas ta. „Kui Paide ja Türi kandis on kergliiklusteedega väga hästi, siis minu kodukohas Tapa vallas on lood teised. Teid napib ja on ka õnnetusjuhtumeid.”

„Ideeliselt on tegelikult raudteetammil sõitmine üks sirge kulgemine. Jalgratturina ei meeldi mulle pikad sirged, tee võiks ikka loogelda ja kulgeda üles-alla,” arutles ta. „Ma ei ole matka osas väga suurte lootustega. Võimalik, et raja maastikuosas ebatasasused ja tammi metsistumine teevad asja elavamaks. Lihtsalt mööda raudteed jalgrattaga sõita ei ole iseenesest väga äge.”

Aleksander Bimberg ootas matkapäevalt kergemat kulgemist, mis siiski tekitaks õhtuks piisava väsimustunde.

Meeste eelmiseks suvematkaks oli juulikuine Kaitseliidu jalgrattamatk. Seal sõitsid asjaosalised kahe päevaga 160 km Tartust Paidesse.

Rattalaenutus kogus hoogu

Seda omapärast matkateed tuleb hooldada. Ja mitte vähe, sest muidu on kinnikasvamine kiiresti tulemas. Andres Vink rõhutas, et see rattamatk ei ole ühestki küljest kasuteenimisüritus. Küll aga seob see ühtseks mõned teised tema plaanid. „Meil on väljalaenutamiseks 22 jalgratast. Küll tullakse neid kasutama gruppidena, küll üksikult,” sõnas ta. „Oleme teinud ka nii, et kui matkatee liikmetele tulevad külastajagrupid, siis saavad nad matkatee rattad oma klientide sõidutamiseks kasutada. Ka on Türi raudteejaamas jalgrataste laenutuspunkt ja teeme koostööd ka Jaama kohvikuga.”

Andres Vink lisas, et sellest aastast pakuvad nad ka jalgrataste minilaenutust. „Inimene võtab Türilt jalgratta ja sõidab mööda matkateed näiteks Järva-Jaani vanatehnika varjupaika, uudistab seal ringi ja jätabki lõpuks jalgratta sinna,” selgitas ta. „Meil on matkatee ääres kokkulepitud kohad, kuhu sõiduvahend jätta. Ja huvi on!”

Tulevikusuundadena nimetas pool aastat Tais turismindusega tegelev Andres Vink ära (pool)elektriliste jalgrataste kasutamine. See võimaldaks matkaraja võimalustega tutvuma tuua ka liikumispuudega inimesi.

TÜRI-TAMSALU KITSARÖÖPMELINE RAUDTEE

Türi-Paide-Tamsalu raudtee oli 62 kilomeetri pikkune kitsarööpmeline (rööpmelaius 750 mm) raudtee Türi ja Tamsalu raudteejaama vahel.

Türi-Paide kitsarööpmeline raudteeharu ehitati koos Tallinna-Viljandi liiniga ja avati ajutiseks liikluseks 1900. aastal. Eesti Vabariigi ajal pikendati raudteed Paidest Tamsaluni. Türi-Paide-Tamsalu raudtee oli kasutusel aastatel 1920–1972.

Sel raudteel liikusid reisi- ja kaubarongid. 1937. aastal võeti reisijateveo kiiremaks, mugavamaks ja säästlikumaks muutmiseks kasutusele rööbasomnibussid Ro-11 ja Ro-12.

Tamsalu-Türi raudtee ääres asusid järgmised peatused: Türi, Kirna, Paide, Mäo, Vodja, Esna, Järva-Jaani, Võhmuta, Vajangu ja Tamsalu.

Allikas: Vikipeedia

Tagasi üles