Kuidas tekib vihm

FOTO: Tairo Lutter

Viimati tutvustasin sademete liigitamisega seotud küsimusi. Et ilm on muutunud suhteliselt sajuseks ja praegusel ajal sajab ikka vihma, siis heidame pilgu vihma köögipoolele – kuidas saab vihm alguse.

Suurem osa sadudest on laussademed – need on siis lausvihm, lauslumi, lauslörts, jäävihm ja jäätuv vihm, mis tulevad enamasti kihtsajupilvedest, vahel ka kõrgkihtpilvedest. Ülejäänud sademeliigid moodustuvad vähemalt osaliselt teisiti. Hoovihmade (äikesesademete) kohta võib öelda, et need on olulised meil Eestis vaid soojal aastaajal, eriti juulis-augustis, kui need moodustavad Kirde-Eestis kuni 60% sademete koguhulgast.

Aga kuidas tekib vihm? Suurem osa kihtsajupilvedest (ja ka kõrgkihtpilvedest), millega lausvihm ehk rahvasuus lihtsalt vihm on seotud, koosneb veepiisakestest ja laskuvatest jääkristallidest või lumehelvestest, mis võivad suvelgi jõuda pilvekihi alumistesse osadesse, kui õhumass on väga jahe. Pilvede ülemine osa võib koosneda allajahtunud veepiisakestest, aga ka ainult jääkristallidest – kui kiud- ja kiudkihtpilved sulanduvad kõrgkiht- ja kihtsajupilvedega. Sellise sajupilve suur vertikaalne ulatus koos selles asuvate allajahtunud veepiisakeste ja laskuvate jääkristallidega muudabki pilve sajurohkeks, sest segapilvedes toimub jääkristalli- ehk Bergeroni-Findeiseni protsess.

See on tuntud veel kui Bergeroni, jääkristalli- või külmade pilvede protsess. Üks tänapäevase sademeteooria alusepanijaid on Alfred Wegener, keda vahel samuti seoses jääkristalliprotsessiga mainitakse. Soojades pilvedes, mille temperatuur on üle 0 ˚C, toimub soojade pilvede protsess, mis seisneb pilvepiisakeste liitumises kokkupõrgete tagajärjel ja koalestsentsi (nn kokkukleepumise) tõttu. Koalestsentsi tagajärjel tekib rünksajupilvedes ka ebakorrapärase kujuga hiidrahe. Soojade pilvede protsess toimub peamiselt kihtpilvedes, millest sajab uduvihma ja udulund ehk lumeteri (külmal ajal).

Bergeroni-Findeiseni protsess põhineb asjaolul, et jää kohal on tasakaaluline veeauru rõhk väiksem kui samal temperatuuril vedela vee kohal. Seega, kui pilvedes on korraga nii veepiisakesi kui ka jääkristalle, liiguvad veemolekulid veepiisakestest jääkristallidele ehk viimased kasvavad esimeste arvel. Moodustuvad lumehelbed, mis hakkavad raskusjõu mõjul laskuma. Suvisel ajal sulavad need vihmapiiskadeks, kuid külmal ajal, kui kogu õhumassis on temperatuur madalam kui 0 ˚C, jõuavad need lumena Maa aluspinnani ehk sajab lund.

Seega saab keskmistel ja suurtel laiustel enamik sademetest alguse lumena. Sobivaim veepiisakeste ja jääkristallide suhe pilvedes, et need korralikke sademeid annaksid, on umbes 1 : 100 000 (märgatavad sademed on võimalikud vahemikus 1 : 1000 – 1 : 1 000 000) veepiisakeste kasuks ja temperatuur -15 ...-20 ˚C. Seega tasub meeles pidada, et kui sajab vihma, on see alguse saanud lumena!

Suured kuumad on läbi saanud, aga praeguse aja kohta jätkub suvi soojalt. 16. augustiks on oodata antitsükloni lääneservas tugevat lõunavoolu ja sooja õhumassi saabumist. Siiski jääb õhutemperatuur alla 30 kraadi. Edasine ilm on jahedam ja tõenäoliselt sajune. Öösiti on enamasti üle 10 kraadi ja päeviti, kui päikest jagub, üle 20 kraadi (pilvede ja saju all vähem).

Populaarne

Tagasi üles