Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Juba on marjaaeg

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õienupp tuleb ära lõigata ja pehmemad
täisküpsed marjad korraks sügavkülma
panna: külmunud marjad annavad paremini
mahla välja.
Õienupp tuleb ära lõigata ja pehmemad täisküpsed marjad korraks sügavkülma panna: külmunud marjad annavad paremini mahla välja. Foto: Marko Saarm

Selle suve kuuma ja kuivaga on mere ääres valmis saanud kurdlehise kibuvitsa marjad. Marjades on C-vitamiini, rutiini, karotiine, tanniine, pektiini ja flavonoide, mineraalidest rauda, kaaliumi, magneesiumi.

Marjad sobivad kuivatamiseks ja kuna need on suured, tuleks neil enne kuivatamist äraõitsenud õienupp eemaldada ja mari pooleks lõigata.

Moosiks, siirupiks või jahuks

Kuna järjest enam läheb moodi loodusandidest toidu valmistamine, siis kel kannatust, võib kurdlehise kibuvitsa marjadest moosi, siirupit ja toorhoidist teha. Selleks tuleb õienupp ära lõigata ja pehmemad täisküpsed marjad korraks sügavkülma panna: külmunud marjad annavad paremini mahla välja. Kui marjad taas sulanud, võib need mahlapressist läbi lasta. Sobib tugevam mahlapress. Välja tuleb hapukoorepaksune mass, mille võib karpidega sügavkülma panna. Võib maitsestada suhkru ja mõne mahlaga.

Mahlapressis võib koos kibuvitsamarjadega lasta läbi ka apelsine, ebaküdooniaid, sidrunit, ingverit, lisada hiljem suhkrut või agaavisiirupit ja siis karpi panduna külmutada. Kui sügavkülma pole, võib saadud massile lisada vett, keema lasta ja siis moosisuhkrut panna. Keetmise ajal võib lisada sidruni-, ebaküdoonia- või muud haput mahla, et moos säiliks ja maitse paraneks.

Kui pressi pole, saab kibuvitsamarju keetes siirupit valmistada: keeta marju tasasel tulel 2–3 tundi, jätta pooleks päevaks seisma, kurnata läbi sõela (pisut ka surudes, et mehu saada). Seejärel jälle keema koos sidruni-, ebaküdoonia- vm hapu mahlaga, keema tõustes lisada moosi- või tavalist suhkrut ja pektiini. Müügil on ka marmelaadisuhkur, nii et mänguruumi on.

Ise lisan osale siirupitest nelki, mille küll enne purki valamist eemaldan. Nelk on mikroobivastase toimega ja eriti kasulik kurgupõletiku korral. Osa siirupist või toorhoidisest teen ingveriga. Selline segu on eriti hea külmetuse vastu. Samamoodi võib valmistada smuutit või lihtsalt lusikaga süüa. Kibuvitsas on palju C-vitamiini, mis aitab külmetuse ja viirushaiguste korral immuunsüsteemil paremini haigusest jagu saada. Tihtipeale, kui kohe pärast külmetust võtta C-vitamiini-rikast jooki, ei jäägi haigeks.

Jääk, mis mahla pressides või siirupit keetes järele jääb, sobib anda kanadele, kes pakuvad vastu eriti oranži rebuga mune.

Kibuvitsamarju saab kuivatada ja jahuks jahvatada, et hiljem teed või smuutit valmistada. Parim kuivatusaeg on kuus tundi 80 kraadi juures. Kodustes tingimustes saab ilusa marja toidukuivatis, enamikul on 70 kraadi. Kõrvetada ei tohi ja liiga pikaks veninud kuivatamisel kaob C-vitamiin.

Pihlaka- ja kadakamarjad

Oranži värvi võtavad juba pihlakamarjad, millest saab samamoodi siirupit keeta ja mahlapressiga mehu valmistada. Väga hea on pihlakaliköör, mida saab ise teha viina ja suhkruga. Pihlakamarjade maitse paraneb, kui need läbi külmuvad. Looduses juhtub see hilja, selleks ajaks on need mustad või on linnud marjad ära söönud. Parem on korjata ilusaid riknemata marju ja pista need korraks sügavkülma. Seejärel valmistada mahlapressiga mehu või keeta siirup. Ise olen mahlapressiga valmistatud mehule lisanud moosisuhkrut ja teinud siirupi. Pihlakamari on ergutava toimega, sisaldab C-vitamiini ja karotiine, sobib külmetuse vastu, parandab seedimist.

Liialdada ei tasu, mõni inimene on tundlik, aga tass-paar päevas pihlakajooki on piisav. Moos ja siirup sobivad lihatoitude juurde. Pihlakamarju kasutatakse veel õuna, sibula, kõrvitsa jm mooside-hoidiste valmistamiseks.

Kadakamarjad on osalt sinised, neid on kasutatud külmetuse ja viirushaiguste korral, neerude tegevuse ergutajana ja välispidiselt salvides: õlides, vannivees, soolana saunas liigesepõletiku ja reumavalu leevendamiseks. Samuti kasutatakse kadaka eeterlikku õli välispidiselt tselluliidi vastu.

Järjest enam tuleb moodi kadakamarja kasutamine toidus. Ise valmistan kadakasoola, milles on kuivatatud ja jahvatatud kadakamari pooleks Himaalaja soolaga. Soola kasutan liha maitsestamiseks ahjupraes, samuti grillides, leivatainas, rannakala, lambaliha või suitsuliha valmistades. Kadakamarju lisatakse kaljale, viinale, marinaadidesse. Ise teen kadakasiirupit: marju alguses u 30 min keeta ja siis 90 kraadi juures 7–8 tundi hoida, kurnata, lisada moosisuhkrut ja sidruni- või ebaküdooniamahla. Väga hea liha, kala, leiva jm kõrvale. Siirup jääb ilus tumesinine!

Tagasi üles