Turismitaludes domineerivad Eesti puhkajad

„Meil käivad peamiselt siseturistid, oleme orienteerunud ärikliendi üritustele, kuid on ka pulmi, sünnipäevi ja erakliendile suunatud üritusi,” kinnitab Järveveere Puhkekeskuse juht Taavi Liseiski. Foto: Elmo Riig

Küsitlus kümnete Eesti turismitalude seas kinnitas, et soe suvi tõstis inimeste huvi puhata turismitalus või tähistada seal perekondlikke sündmusi. Kel raha rohkem, puhkab ka pikemalt kui ühe nädalavahetuse.

Suvine ilm soosib Eestis puhkamist. Kehval suvel otsitakse reise lõunapoolsetesse riikidesse või otsustatakse viimase hetke reisi kasuks. Eesti inimesed on päikeselembelised nagu põhjamaalastele omane.

„Meie suvi on ääreni täis broneeritud. Valdavalt pulmad, suvepäevad. Ja ikka küsitakse veel! Soe ilm mais on kõik üles äratanud,” ütleb Raplamaal asuva Luhtre Turismitalu (www.luhtre.ee) perenaine Marje Schmidt. Turismitalunikel on väga töine suvi. Küll aga on ta märganud, et suvitajate seas on ülekaalus meie oma inimesed. „Väga ootaks ka välisgruppe, aga need on kuhugi kadunud. Soomlasi ei käi juba mõni aasta enam,” imestab ta.

Harjumaal Kuusalu vallas asuva Veinivilla (www.veinivilla.ee) omanik Tiina Kuuler avaldab, et neilgi said grupibroneeringud juba varakevadel tehtud, kui veel polnud teada, et kaunis suvi tuleb. „Maikuu viskas ootamatult ilusaks ja ületas kõiki ootusi, muud kuud on jäänud tavapäraseks.” Aga suvega on ta siiski väga rahul.

Austraallasi meelitab blogist leitud info

Võrumaal asuva Mooska talu (www.mooska.eu) perenaise Eda Veeroja sõnul on neil külastajate arv sama nagu eelmisel aastal. „Sauna broneerides on küsitud küll, et kas kuumaga saunas ebamugav pole, aga saunasoe puhastab naha, avab poorid ja pärast sauna on kuumust lihtsam taluda,” selgitab ta.

Kas tulijad on Eesti siseturistid või välismaalased, ei ole Mooska talu jaoks kõige tähtsam. „Kõik saunasõbrad on Mooska tallu oodatud. Suvel liigub palju välismaal elavaid eestlasi, kellel on kaasas eri rahvusest töökaaslasi ja sõpru. Nii on meil käinud inimesi Indiast, Indoneesiast, Filipiinidelt, Kolumbiast, Brasiiliast, Keeniast. Sel suvel on olnud mitu satsi Austraalia turiste, kes kõik viitavad mingile travel blog’ile, mida nad enam ei suuda leida,” räägib Eda Veeroja.

Kuna Mooska talust kirjutas Jaapani lennufirma ANA oma 2018. aasta maikuu lennuajakirjas, siis on külastajate seas olnud jaapanlasi. „Sügisekski on jaapanlaste broneeringuid!”

Teiste turismiettevõtjatega sarnaselt tunnistab Eda Veeroja, et kõige enam käib ikka eestlasi. „Mulle endale on väga südamelähedased pruudisaunad. Neid on sel suvel olnud viis ja mõned on veel ees. Olen väga õnnelik, et noored naised soovivad neiupõlve saunas lõpetada ja oma mõtteviisi abieluks ette valmistada.”

Veeäärsed turismikeskused on või sees

Võrtsjärve ääres asuvasse Vehendi Motelli (www.vehendi.ee) on broneeringuid rohkem kui eelmisel suvel. Motelli perenaine Aide Raal ütleb, et pole vahet, kas turist on eestlane, lätlane või sakslane. „Aga siseturiste on sel aastal küll rohkem kui enne.” Ta usub, et Eesti siseturistide puhkamise kõrgpunkt jäigi juulikuusse. „Ilmselt on turisti jaoks kuumal ajal oluline vesi. Nii et majutusasutused, kellel on õnn paikneda mõne veekogu läheduses, said teenindada hulgaliselt puhkajaid. Aga arenguruumi meil siiski on,” võtab ta suvehooaja kokku.

Põlvamaal asuva Cantervilla lossi (http://cantervilla.ee) mängumaal on samuti läinud suvi väga hästi. „Külastajad jumaldavad sel suvel veeparki,” ütleb lossi esindaja. Selgub, et lossi peretoadki olnud kogu aeg väga hõivatud, aga suve teisel poolel peaks ikka löögile pääsema. Kui Cantervilla lossi külastajad on enamasti Eesti inimesed, siis erinevalt mõnest teisest paigast on sel suvel kasvanud lätlaste osakaal.

Kauksi puhkemaja (www.kauksipuhkemaja.ee) perenaine Piret Talistu märgib, et neil on suurenenud nädalasiseste külastajate arv. Puhkajateks on suuresti eestlased ise, keda on koguni 90% kõigist külastajatest, välisturistidest annavad tooni sakslased. „Meie suvi on olnud rahvarohke. Siseturistide kasvu täheldasime juba eelmisel aastal,” viitab Piret Talistu asjaolule, et eestlased puhkasid aktiivselt kodumaal ka eelmisel vihmasel suvel.

Prantslaste tulek üllatab

Vastseliina piiskopilinnuse keskaja elamuskeskuse (www.vastseliinalinnus.eu)

kojaülem Kadri Moppel avaldab, et tänu varakult saabunud soojale algas hooaeg tavapärasest kaks nädalat varem ja suvega võib väga rahul olla. „Külastajaid on rohkem kui eelmisel aastal, ka välisturiste.” Aktiivsemad on Moppeli sõnul lätlased, neile järgnevad üsna võrdselt soomlased, sakslased, venelased ning üllatusena on hakanud tulema palju prantslasi. Alles nüüd väga palavate ilmadega, mis juuli lõpus olid, on märgata mõningast külastajate arvu langust, sest inimesed ilmselt väldivad pikka autosõitu ja eelistavad veeta aega veekogu ääres. 

Võrtsjärve ääres Valma külas asuv Järveveere Puhkekeskus (www.jpk.ee) oli juba suve algul rohkete ürituste ootel. Keskuse juht Taavi Liseiski ütleb, et ilus kevad ja soe suvi ei too mitte ainult palju broneeringuid, vaid rohkem üritusi ka nädala sisse. „Nädalalõpud on tavapäraselt täis broneeritud suve lõpuni. Meil käivad peamiselt siseturistid, oleme orienteerunud ärikliendi üritustele, kuid on ka pulmi, sünnipäevi ja erakliendile suunatud üritusi.”

Samas tuleb turismitaludel ja puhkekeskustel atraktiivsuse tõstmiseks pakkuda igal aastal midagi uut.

Põlvamaal loodusmatku korraldava Lokko talu (www.lokkotalu.ee) peremees Priit Trahv räägib, et neil on turistide arv jäänud enam-vähem samaks, sest palava ilmaga minnakse puhkama mere äärde. Sisemaal puhatakse pigem siis, kui rannailma pole. „Ootame puhkajaid Eestist ja välismaalt. Uusi tegevusi lisandub järgmisel aastal, kui valmib väliköök ja laste mänguväljak. Seni on endiselt kõige populaarsemad kanuumatkad Ahja ja Võhandu jõel, järgnevad jalgrattamatkad, vähem on jalgsimatku.”

Läänemaal Noarootsi vallas asuva Saare mõisa ja Lyckholmi muuseumi perenaine Anu Kari sõnab, et nende majas algas hooaeg juba kevadiste linnuvaatlejatega. Suvele mindi vastu täie hooga ja enamik nädalavahetusi on broneeritud, aga soovi korral leiab suve teisel poolel sobivaid päevi portaali booking.com või mõisa kodulehe kaudu.

Tubased tegevused tõmbavad vähem

SA Eesti Maaelumuuseumid turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Anja avaldab, et ilus kuiv ja soe ilm soosib ürituste korraldamist. Peale ilma on teisigi tegureid, mis külastatavust mõjutavad. Nende kogemus näitab, et lisaks eestlastele leiavad tee Eesti Põllumajandusmuuseumisse soomlased, lätlased, sakslased jt. „Üksikkülastajad eelistavad viimaste aastate jahedate suvede järel kuuma suve nautida pigem rannas või puhkeasutuses. Tänavune kuum suvi on üksikkülastusi Eesti Põllumajandusmuuseumisse veidi vähendanud.”

Samas on hea, et selline hea suvi annab muuseumile ainest nuputada, kuidas kuuma ilmaga külastajaid rohkem muuseumisse meelitada.

Avinurme Puiduaida (www.puiduait.ee) juhataja Eveli Tooming märgib, et neil ei ole tegelikult võrreldes eelmise suvega väga palju muutunud. „Juuli on erinev toitlustuse mõttes. Palju käib perekondi, seltskondi, kes piirkonnas reisivad ega broneeri ette. Sama töötubade puhul. Kokkuvõtte saame teha alles septembris, aga rahul oleme ikkagi selle suvega.”

Avinurmes on oodatud igast rahvusest külalised. „Meil käib peamiselt eestlane, soomlane, lätlane ja rootslane. Sellel aastal on lätlasi vähem,” toob Eveli Tooming välja. Avinurme Puiduaida jaoks oleksid vihmased ilmad vahest paremadki, sest siis otsivad inimesed tegevust siseruumides.

Kellel ei lähe hästi?

Kuigi kõik küsitletud turismitalud kiitsid suve, leidub ka turismitalusid, kellel nii hästi ei lähe. Üks põhjus on asukoht, mis jääb suurematest teedest eemale või asub talu suuremate turismikeskuste vahel.

KOMMENTAAR

Raili Mengel, MTÜ Eesti Maaturism juhatuse esimees/tegevjuht:

Suvehooaeg tuleb sel aastal kindlasti pikem kui eelmistel aastatel. Suvi algas juba mais. Kas ka külastajarohkem, seda küsime ettevõtjatelt sügisel. Maaturismiettevõtteid külastavad enamasti siseturistid, välisturistid on pärit peamiselt lähiriikidest. On ettevõtteid, kellel on aga vastupidi, oleneb ettevõtte profiilist. Ilm mõjutab külastajate arvu, ent ei ole ainus tegur.