Viljahind nõuab põllumehelt aumehelikkust

Eelmisel nädalal käis Pärnumaal OÜ Selja odrapõllul viljalõikus, kuid saak oli oodatust kasinam. Foto: Urmas Luik

Ilmastikust tingitud paanika tõttu on teravilja kokkuostuhind tõusnud 25 protsenti. See teeb keeruliseks nende põllumeeste olukorra, kes sõlmisid viljamüügi eellepingu. Kaotus võib olla üsna hävitav ja nõuab aumeheks jäämist.

Järva-Jaanis piima tootva ja teravilja kasvatava Metstaguse Agro juht Teet Kallakmaa tõdeb, et teraviljakoristus on juba poole peal, kuid müügile ei taha ta veel mõeldagi.

„Mis müügist siin rääkida, kui totaalne põud on võtnud saagi peaaegu kolm korda loodetust väiksemaks. Hind aga pole nii palju tõusnud,” lausub ta. Rapsi hind on lausa sama mis eelmisel aastal. Teravilja hind on küll tõusnud paar kuni 30 protsenti, kuid sellele tegi Kallakmaa aasta algul eellepingu. „Polnud aastaid teinud, kuid tänavu riskisin. Rapsile olen teinud varemgi eellepinguid ja nendega isegi võitnud. Nii lootsin ka teravilja eellepingult võitu, kuid nüüd hävin hoopis totaalselt,” kõneleb ta.

Loodetust poole väiksem tulu

Kuid kes oskas jaanuaris ette näha, et tuleb nii kuum suvi, mis tõstab vilja turuhinna palju kallimaks. Samas on Kallakmaa aus mees ega lepingust ei tagane. Muidugi lootis temagi, aastaid põllumajanduses tegutsenuna, et saab tänavugi teravilja müügist eelmisest aastast veidi kopsakama panuse eelarvesse, kuid nüüd tuleb sinna kirjutatud summa jagada vähemalt kahega. „Kui sellegi kätte saan. Olen selle ilma tõttu juba väga hädas, lootusetus pole enam kaugel,” ütleb ta.

Siiski muretseb ta teraviljahinnast rohkem igapäevase põua ja tootmise pärast. Kallakmaa teab, et müüb maha rapsi ja toidunisugi, samuti seda, et keegi vilja eest rohkem ei maksa, kui on turuhind. „Kõikjal pole selline vihmavaene nagu meil. Isegi Eestis mitte, rääkimata siis maailmast ja Eesti on ju suures maailmas pisike. Turuhind sõltub ikka kogu maailma oludest.”

Teravilja kokku ostva Avena Nordic Grain OÜ piirkonna juhi Margus Marrandi arvates teeb väiksem saak elu raskeks nii teraviljaga kauplejatele kui ka teravilja kasvatajatele. Mõnes piirkonnas pole aprilli lõpust alates peaaegu sadanud. Samuti on vähe varutud rohusööta. Taimekasv on vee puuduse tõttu aeglustunud, loomasööta jääb Eestis puudu. Marrandi teab, et kuna rohusööta on vähem, vajab loomakasvatus asenduseks ka teravilja. „Sellises olukorras on ekspordiks vilja vähem mitte ainult väiksema saagi ulatuses, vaid ka suureneva siseturu vajaduse võrra,” nendib ta.

Eesti vilja ostavad enamasti Põhja-Aafrikas ja Araabia poolsaarel asuvad riigid. „Nemad teavad väga hästi, kui palju kuskil maailma otsas vilja kasvatakse,” lausub Marrandi. „Kuna need riigid toodavad ise väga väikese osa seal tarbitavast teraviljast, peavad nad maksma just nii kõrget hinda, millega seda pakutakse.” Selline olukord tekitab nõudlust ja nõudluse kasv kasvatab hinda. Nii on Marrandi sõnutsi tänavuse põua tõttu teravilja väärtus tõusnud. „Praegu on kätte jõudnud paanika tõttu vilja hind tõusnud tasemele, kus see mitu aastat pole olnud,” selgitab ta.

Praegu koristatava teravilja müük algas paljudele juba eelmise aasta suvel, mil sõlmiti esimesed müügikokkulepped. Marrandi mõistab, et aastaga on hind tõusnud üle 60 euro ühe tonni kohta, kuid äris on kõige tähtsam sõnapidamine. Kahjuks tuleb tal oma töös viimasel ajal liiga paljudele meelde tuletada, et äris ollakse üksteisega lepingutega seotud.

Samas ütleb Marrandi, et viljavaru peaks tegelikult olema suur, sest mitu viimast aastat räägiti ju ainult sellest, et viljavaru aina kasvab. „Nüüd siis on üks aasta, kus teravilja võib tulla vähem ja tuleb kasutada viljavaru. Nälga maailmas tänavune kesisem viljasaak küll veel ei tähenda,” usub ta.

Hind tõusnud veerandi jagu

Scandagra Eesti ASi tootejuhi Marge Pähkeli sõnutsi jääb tänavune kogusaak 1,1 mln tonni kanti, mis on ligi 27 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Nisusaak on kesisem lausa 40 ja odrasaak 14 protsenti. „Kuumus on kärpinud nii saaki kui ka mahukaalu, kuid saagikus on erinev piirkonniti ja põldude viisi.”

Nii on kokkuost tagasihoidlikum ja hind võrreldes kevadega tõusnud ligi 25 protsenti. „Kui kevadel fikseeriti vilja hind 140 eurot tonn, siis praegu 180–190 juures,” teatab ta. Hind muutub kindlasti veel. Lähiperspektiivis võib see Pähkeli meelest veel tõusta, kuid pikemas plaanis kindlasti langeb. „2019. aasta samal ajal on hind taas palju odavam, kui maailmas jälle midagi erakordset ei juhtu: kuivus, üleujutused vms.”

Et tänavu on vilja tavapärasest vähem kogu Euroopas, näiteks nisu toodanguks prognoositakse ligi 15 mln tonni vähem kui 2017. aastal, siis on kerkinud söödavilja hind. Toidunisu on Pähkli teada maailmas piisavalt, mistõttu toidunisu ja söödanisu hinnavahe pole suur.

Selline seis mõjutab kindlasti lõpptoodete hinda. „On loogiline, et jahu hind tõuseb, kui toidunisu on veerandi jagu kallim kui aasta varem,” nendib ta. „Aga rahustagu sõnum, et kuigi saak on väike, suudab Eesti endale tarviliku toiduvilja toota ja kvaliteet on nisul väga hea.”

Kuna Eesti on eksportija, siis Eesti teravilja hind sõltub sisuliselt ainult maailmaturu hindadest. „Kui midagi juhtub Ameerikas või Austraalias või tulevad uudised Venemaa saagi kohta, mõjutab see otseselt hinda Võru ja Viru põllumehele,” täpsustab ta. Eksport sõltub kogusaagist, sest sisetarbimine on stabiilne.

Kui 2015. aastal eksportis Eesti vilja üle miljoni tonni, siis sel aastal võib eksport olla isegi alla poole miljoni tonni. „Olenevalt hinnast võib vahe olla ligi 100 mln eurot, kuid põllumajanduses on peamine tegur ilmastik ja peame oskama arvestada selliste ilmastikunähtustega nagu kuivus või suured vihmad,” nendib Pähkel. 

Sisetarbimine umbes 600 000 tonni

Ka Baltic Agro viljaäri tootejuht Timo Sildvee tõdeb, et teraviljasaak oleneb sademetest ja põud vähendab kogusaaki. „Selle aasta tervilja- ja rapsisaak tuleb nigelam kui mullu, kuid loodame, et see saab olema 2016. aasta tasemel.” Kuigi põud on mõjutanud kõikide kultuuride saagikust, loodavad nad parimat.

Kokkuostuhindu kommenteerides soostub Sildvee sõnama vaid, et teravilja hind oleneb maailmabörsist ja kokkuostuhind on aasta algusega võrreldes tõusnud umbes 40–50 eurot tonni kohta.

Küsimusele, kui palju kokkuostetavast teraviljast läheb Eestist välja, kuidas on see kogus muutumas võrreldes varasemate aastatega, vastab Baltic Agro viljaäri tootejuht, et Eesti sisetarbimine pole viimastel aastatel muutunud, see on umbes 600 000 tonni teravilja aastas. „Kogu ülejäänud toodang eksporditakse – ekspordikogus selgub hooaja lõpus. Kogusaak on piisav, et eksportida ja varustada ka Eestit,” kinnitab ta.