Roosikasvataja panustab haiguskindlatele sortidele

„Ma pole avastanud peale suvelillede mitte ühtegi teist taime, mis õitseks jaanipäevast oktoobrini,” kiidab taimekasvataja Mirjam Kongi roose.

FOTO: Silja Joon

Roosikasvataja Mirjam Kongi rajas sel hooajal Tallinna-Rapla maantee äärde väikese aiandi, et külastajad saaksid konteineritesse istutatud arvukate roosisortide õisi imetleda – kaubamärgi ROOZ all tegutsev ettevõte müüb juba neljandat aastat internetipoe kaudu roosiistikuid.

Peetri alevikus elava Mirjam Kongi kirg on roosid. „Olen roose üle 15 aasta enda tarbeks kasvatanud koduaias ja maakodus,” ütleb ta. Ühel päeval aianduskeskusesse Inglise roosi istikud valima minnes tundis Kongi, et nii ei saa asi enam jätkuda. „Istikute valik oli väga kesine ja ühe taime hind oli 40 eurot. Mõtlesin, et seda asja annab parandada. Võiksin neid ju ise riiki tuua ja müüa,” meenutab roosikasvataja.

Võttiski kätte ja läks Räpina aianduskooli õppima. Kogu äriplaan oli enne õppima minekut paigas. „Räpina koolist sain teadmise, kuidas väetada, kuidas taimekaitsevahendeid kasutada. Väga praktiline kool, kaks aastat väga hästi kulutatud aega,” iseloomustab taimekasvataja.

Hooaeg aprillist oktoobrini

Räpina kool ei olnud veel lõpetatud, kui Mirjam Kongi kaubamärgiga ROOZ välja tuli – toeks varasem tegevustik IT, meedia ja turunduse vallas. „Meie ettevõtte põhiosa moodustab e-pood. 99 protsenti tellimustest tehakse e-poe kaudu,” tutvustab naine äri põhimõtet.

Kongi tunnistab, et juba magistrantuuris jõudis talle pärale teadmine, et psühholoogi temast ei saa, sest see on emotsionaalselt liiga raske. Aga vahel on nii, et elu kuidagi ise suunab.

„Olen suhteliselt kehv palgatöötaja. Olen individualist, meeldib omaette töötada ja kindlasti ei meeldi mulle kellelegi alluda. Kuna see ettevõtte idee mind väga köidab ja olen kirglik roosikasvataja, siis polnud raske kokku panna hobi ja isiksuseomadusi,” räägib Kongi.

Tagantjärele vaadates oli naisel kogu äriidee nii hästi läbi mõeldud, et seda ellu viima hakates suuri üllatusi pole olnud. Välja arvatud aiandi kolimine. Esmalt rajati aiand Pärnumaale Koonga vallas asuva maakodu juurde, sest seal olid põllumaad ja taristu.

Mõne aja pärast selgus, et see on logistiliselt raske koht ja klientidel keeruline kohale tulla, samuti on raske pakke saata: edasi-tagasi sõit Pärnusse 80 km. Eelmisel aastal rajas naine rooside müügipunkti oma koduväravasse Peetri alevikus ja asus otsima sobivat ärimaad.

Ta leidiski selle kümne minuti teekonna kaugusel kodust: Harjumaal Saustikülas Tallinna-Rapla maantee ääres. „See on tootmiseks sobiv koht, kuigi taristu tuli endal välja ehitada. Siia on hea tulla hooajatöölistel ja klientidel. Praegu on roosikasvatus külastajaile avatud reedeti, järgmisel aastal juba ehk iga päev. Suurtel autodel on mugav tulla kaupa tooma,” seletab Mirjam Kongi.

Äri on hooajaline, algab aprillis ja lõpeb oktoobris. Ülejäänud aja tegeleb roosikasvataja taimede ettemüügiga.

Mirjam Kongi räägib, et taristu rajamise kõige keerulisem osa on olnud suhtlus vallaametnikega ja erinevate projektide tegemine. „Olen üritanud ligi aasta saada kasvuhoonele ehitusluba, kuigi tegu on valmiskasvuhoonega. Elektriprojekt, puurkaevuprojekt, abihoone projekt. Paberimajandus on olnud kõige suurem peavalu, lisaks ettenägematud asjad. Kui roosilehed muutusid roosteseks, ilmnes, et puurkaevu vee rauasisaldus on tunduvalt üle normi. Tuli panna roostefilter,” kirjeldab taimekasvataja aiandi loomisega seotud raskusi.

Praegu ehitatakse aiandis roosiridade vahele terrassi, et kliendid kuiva ja puhta jalaga taimede vahel saaksid ringi vaadata. Soojakute asemele rajatakse klienditeeninduseks mõeldud hoone. Kasvuhoone eesmärk on võimaldada tuua roose Eestisse mõni nädal varem. „Samas pole liiga vara mõtet roosiistikuid tuua, sest ega enne aprilli ei saa inimesed neid ikkagi koduaeda istutada. Külmakraadidega viskab roos lehed maha,” selgitab Kongi. Taimed saabuvad aiandisse paljasjuursetena. Kongi tellib taimed Euroopa Liidu paljundajalt. Taim saabub puhkeseisundis ja sobib aprillis istutamiseks.

Kuna töö on hooajaline, siis võtab roosikasvataja kevadel appi vähemalt tosin inimest, et kõik tellimused ruttu laiali saata. „Saatmisega on kiire, sest paljasjuursed roosid ei talu läbikuivamist. Eesmärk on tellitud kaup kolme päeva jooksul teele saata,” kõlab ettevõtja põhimõte.

Ülejäänud, mida pole välja saadetud, lähevad aiandis istutamisele ja sellekski on abitööjõudu vaja.

Paljud kliendid tahavad enne ostmist näha õisi, samuti peljatakse vahel paljasjuurset taime koduaeda istutada.

Hooaeg kestab oktoobrini. „Oleme katsetanud taimede talvitamist, aga otsustasime lõpuks neid mitte talvitada. Sügisel hävitame kõik istikud, mida pole suutnud maha müüa. Talvitamine tõstab roosi omahinda,” lisab Kongi, kelle põhikonkurendid turul on aianduskeskused.

Inglise roosid lõhnavad

Miks müüa just roosiistikuid või mille poolest on Inglise roosid etemad? „Ma pole avastanud peale suvelillede mitte ühtegi teist taime, mis õitseks jaanipäevast oktoobrini,” ütleb taimekasvataja. Roosil selles suhtes konkurente pole. Taim on lihtsalt nii pika õitsemisajaga ja õitelegi pole midagi ette heita.

Kujunes niimoodi, et kliendid otsustasid, mida nad tahavad osta: ROOZi sortimenti valiti kõik need sordid, mille vastu kliendid huvi tundsid.

Kodulehel on väljas pool tuhat sorti: Inglise roosid, floribundid, teehübriidid, pinnakatjad, põõsasroosid, patioroosid, väänroosid, pargiroosid. Mille vastu huvi pole, neid ei tellita ega konteinerisse ei istutata. Roosiistikud on kõik ühe hinnaga, ent Inglise roosid on kallimad, sest need on roosimaailmas klass kõrgemal: Inglise rooside aretaja David Austini paljunduslitsents on kallim kui teistel.

Inimesed küsivad aiandist sageli Eestis kasvanud oma roosi, mitte välismaa roosi. Kongi selgitab, et Eestis pole ühelgi kasvatajal paljunduslitsentsi, mis tähendab, et paljundada autorikaitsega sorte müügiks ei tohi. „Muidu oleks see sama, mis teha põlve otsas piraatplaate ja neid müüa,” nendib ta.

Mis puudutab külmakindlust, siis on kõik ROOZi roosid poogitud koer-kibuvitsa teisendile ehk siis on kultuurosa silmastatud pookealusele. Koer-kibuvits on eesti kliimas täiesti külmakindel.

Mirjam Kongi tunnistab, et Inglise roosid ei ole kõige populaarsem ostuartikkel, sest need on kõige kallimad. Inglise roose kasvatab see, kes on juba roosikasvatuses professionaal.

Inglise roosid jäid Mirjam Kongile endale kohe silma – õie ehitus, kasvukuju ja kõik lõhnavad. See imponeeris. „Olen hästi suur Inglise rooside fänn. Nüüd, kui olen neid professionaalselt kasvatanud, olen üha rohkem veendunud, et see on väga hea roosirühm. Hästi külmakindel. Inimesed kutsuvad neid pojengiõielisteks roosideks. Need on täidisõielised, rosettõitega ja kõik lõhnavad,” jagab roosikasvataja oma vaimustust.

„Inimesed kardavad seda „Inglise” sõna rooside puhul, sest Inglismaal pole ju korralikku talvegi. Tegelikult kasvatatakse neid USA põhjapoolsetes osariikides, kus need peavad taluma väga krõbedaid külmakraade, 30 kuni 35 kraadi. Seal on Inglise roosid väga populaarsed. Minu meelest talvituvad Inglise roosid meil ideaalselt,” seletab taimekasvataja.

Katmiseks on vaja turvast, muid kunstlikke kattematerjale pole vaja. Uuringutes on kindlaks tehtud, et kattematerjalide all on külmakraade pool kraadi vähem kui välisõhus. Seega ei too kattematerjalide ostmine oodatud tulu.

Mirjam Kongi suhtub pooldavalt süsteemsete taimekaitsemürkide keelustamisse – see loob rohelise tee tervetele sortidele. Ei pea putitama sorte, mis ilma mürgita kasvada ei suuda. Uued sordid ongi väga haiguskindlad. „On selge, et kui igale inimesele, kel puudub taimekaitsetöötaja tõend, anda mürgiprits kätte, siis hakkab õudusi juhtuma. Mul on taimekaitsetöötaja tõend olemas ja katsun mürgitada taimi nii vähe kui võimalik,” lausub ettevõtja.

Samas ei saa roose kasvatada ilma väetamata: roosid on hästi näljased ja tahavad palju süüa saada. Neile meeldib orgaanika: kõdusõnnik, lehekõdu.

Roosikasvatuse kohta leiab infot ROOZi kodulehel.

ROOZi kaudu tellitavate rooside seas on populaarseimad ‘Aspirin’ ja ‘Gloria Day’. Inglise roosidest on eelistatumad ʻDarcey Bussell’, ‘Graham Thomas’ ja ‘Summer Song’. Mirjam Kongi lemmikud on ‘Summer Song’, ‘Charlotte’, ‘Leonardo da Vinci’ ja ‘Kronprinsesse Mary’.

Populaarne

Tagasi üles