/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2018/08/10/11169035t1hddf1.jpg)
Alanud rapsikoristushooajal jääb Eesti põldude saagitase madalamaks kui eelmisel aastal, ent väiksema rapsisaagi kompenseerib tänavu parem kvaliteet.
Rapsisaak jääb kuiva ilma tõttu mullusest väiksemaks, ent on kvaliteetsem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltic Agro viljakaubanduse juhi Timo Sildvee sõnul on käesoleval aastal põllud vihma saanud erinevalt ning seetõttu on saagikuse tase piirkondade lõikes ebaühtlane. Rohke päikese mõjul on aga rapsi õlisuse näitajad mullusest paremad, mis tähendab põllumehele makstavat lisahinda.
«Scanola Baltic Painküla vastuvõtulabori andmetel on talirapsi keskmine õlisus suurem kui 46 protsenti, talirüpsil veidi madalam ehk umbes 43 protsenti. Positiivne on ka vähene prahisus, kus keskmine lisand jääb alla 2 protsendi. Põllumehele tähendab rohkem õlisus paremat kokkuostuhinda,» kinnitas Sildvee. Samuti on sel aastal talirüpsi seeme suurem ja lisandi osa väike.
«Tänavune kuum ja kuiv ilm on olnud rapsi kasvatamiseks hea, sest koristuskulud on madalamad ning pidevas muutumises rapsihinnad on praeguseks hetkeks tõusnud,» selgitas Sildvee.
Koristatud vilja kuivatamine on põllumehele sügisest senisest hõlpsam, kuna Kaarmale kerkib augusti lõpuks uus viljakuivati, mis suudab kiirelt ja kvaliteetselt kuivatada erinevat vilja. Kaarma kuivati teeninduspiirkonda jäävad peamiselt Jõgevamaa, Järvamaa ja Virumaa, ent vajadusel teenindab Baltic Agro kuivati põllumehi ka kaugemalt.
«Et tagada põllumeeste sel aastal veelgi paremad tingimused saagi kuivatamiseks, investeerisime Kaarma kuivatisse ca 1,5 miljonit eurot, et sinna paigaldada senisest suur kuivati, mille tootlikkus on 58 tonni tunnis ja ööpäevaseks kuivatusvõimsuseks 800 tonni,» lisas Sildvee. «Uue Alvan Blanchi kuivatiga saab kuivatada mistahes algniiskusega põlluvilja ning kuivatatava viljakihi paksuse muutmine ja sordivahetus on lihtne.»
Tänaseks on mõnedes piirkondades ettevõtted koristanud kuni 75 protsenti koristuspinnast ning eesootavaks talirapsi külviks on piisavalt põldusid võrreldes eelmise aastaga, kui hilise koristuse tõttu sai taliviljasid vähem külvata.
«Hetkel vajavad talirapsi külvi ootavad põllud vihma, sest niiskust on vaja taimede tärkamiseks, toiteelementide kätte saamiseks ning mullaherbitsiidi toimimiseks,» rääkis Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. «Kui vihm viibib ja sobiv aeg külvamiseks jõuab augusti keskel või lõpus kätte, siis tuleks külviks valida talirapsi sordid, mis on sügisel kiire algarenguga, näiteks Atora, SY Annabela, Sherpa, Phoenix CL ja teised.»
Ameerikase sõnul on Baltic Agro põldkatsed Luunja Mõisas ja Koplimäe Agros näidanud, et hästi on end tõestanud rapsisort DK Impression CL, mis tuli saagikuselt esimesele kohale. Eelmise aasta talirapsi sordivõrdluskatses Kuusiku Katsekeskuses oli kolme parima sordi saagikused 6,8-7,2 t/ha (tonni hektari kohta). Sel aastal on parima kolme sordi saagikused vahemikus 3,4-3,8 t/ha.