Siia vahele tuleb öelda, et lörtsi esineb harva – tavaliselt on tegu märja lumega või siis sajab lund ja vihma koos, mis märgitakse ka Ilmateenistuse vaatlustest. Rahvusvaheliselt on teada, et Kanada ilmateenistus ei kasuta lörtsi (sleet) mõistet, vaid ainult märg lumi (wet snow).
Sademed jaotatakse langemise iseloomu järgi laus- ja hoogsademeteks. Hoogsademed on tavaliselt hootise iseloomuga (võivad alata ja lõppeda järsku, intensiivsus on muutlik) ja nad on seotud konvektsioonipilvedega (rünk- ja eriti rünksajupilvedega). Hoogsademed on hoogvihm, rahe, külmal ajal hooglumi, lumekruubid, jääkruubid, hooglörts (märg hooglumi). Seevastu laussademete tugevus muutub ühtlaselt ja aeglaselt, sageli kestab selline sadu kaua. Enamasti on laussademed nõrgad või mõõdukad (kõrgkiht- ja kihtsajupilvede puhul), harva tugevad (ülipaksude kihtsajupilvede või ulatusliku rünksajupilvede kogumi puhul, viimasel juhul peaks sadu vähemalt 4 tundi kestma, sest muidu märgitakse vaatlustes hoogsajuks). Laussademete hulka kuulub lausvihm, lauslumi, lauslörts, jäävihm, jäätuv vihm (kihtsajupilvedest), uduvihm, lumeterad ehk udulumi (kihtpilvedest), ja nn seenevihm (peen lausvihm, rahvasuus). Mõisted „laussademed“ ja „hoogsademed“ viitavad tegelikult ainult saju iseloomule ja kestvusele ega ole seotud selle tugevusega, kuigi hoogsadu võib märksa tugevam olla.
Erakordne kuumus sai augusti algusega läbi, kuid kohal on juba uus. Neljapäeval (9.08.) jõuab Rootsi rannikule madalrõhulohk ja samal ajal ulatub Venemaalt kõrgrõhkkonna serv Balti riikide kohale. Nende vahel kujuneb lõunavool, mis toob siia väga sooja õhumassi, mille algne kujunemispiirkond on Põhja-Aafrika – ilmselt sama õhumass, mis tekitas Euroopas rekordkuumust. Selline olukord püsib ka reedel (10.08.), kui madalrõhulohk nihkub merele, aga kaugemale esialgu ei pääse, sest Venemaa kõrgrõhkkonna serv püsib veel Läänemere idaranniku kohal. Lõunakaartetuul muutub tormiseks.
Et õhumass on kuiv, siis on taevas selge ja kõrvetava päikesega. Õhutemperatuur on öösiti 18...21, peamiselt saarte rannikul kuni 23, päeviti 28...33 °C, meretuulega rannikul on pisut vähem.
Järgmine kuumus ei lase ennast kaua oodata, sest juba pühapäeval (12.08.), kui madalrõhkkond jääb Skandinaavia kohale ja samal ajal ulatub Venemaa poolt kõrgrõhkkonna serv Balti riikide kohale, jõuab lõunakaartest kohale palav õhumass. Kuna madalrõhkkonna mõju võib siis tugevam olla, ei pruugi sooja kuigi palju üle 30 kraadi tulla. Ka see kestab paar päeva.