Lavendlid (Lavandula) on kitsaste lehtedega poolpõõsaste ja väikeste põõsaste perekond huulõieliste (Lamiaceae) sugukonnast, esindatud 28 liigiga peamiselt Vahemere maades. Lavendlitest tuntuim on tähkjas lavendel (Lavandula angustifolia), mida saab kasvatada ka meie koduaias ilu-, maitse- ja ravimtaimena.
Tähkjas lavendel on 50–60 cm kõrgune mitmeaastane poolpõõsas, mille alumine osa puitub. Õied on sinised, moodustades pika tähkja õisiku. Meil õitseb lavendel juulis-augustis. Vahemere mail omab töönduslikku tähtsust õli tootmises, mida tarvitatakse rohkem parfümeerias, vähem meditsiinis ja rahvameditsiinis.
Äsja puhkenud õitest saadakse antiseptilist eeterlikku õli (kuivatatud õites kuni 4,5%), millel on tugev rahustav toime nii sissehingamisel kui ka vannivee lisandina: võtab maha liigsed pinged ja väsimuse. Lavendliõisi tasub korjata ja kuivatada meilgi, hoolimata sellest, et põhjamaades jääb eeterlike õlide sisaldus tunduvalt väiksemaks.
Lavendliõli rahustab närve, tõstab meeleolu ja lõdvestab lihasepingeid. Õli aitab eriti ülepingest põhjustatud peavalu vastu, eriti kukla piirkonnas. Puhast lavendliõli (Oleum lavendulae) saab osta igast apteegist. Seda tilgutatakse aroomilampi, unepadjale või kaisukarule, piisab 3–8 tilgast. Õli kasutada massaažiõli hulka segatuna ja hõõruda sellega sisse valutavad lihased, eriti hästi mõjub õlavöötme ja turjalihaste valude korral.
Lavendliõli saab täiesti edukalt kodusel teel valmistada: 0,5 klaasi kuivi lavendliõisi,1,5 klaasi oliivi-, seesami-, või nisuiduõli. Õied valada õliga üle, et need oleksid kaetud. Segu jätta viieks nädalaks sooja kohta seisma ja iga päev korra loksutada. Seejärel kurnata õli läbi õhukese linase riide välja ja kallata väikestesse pudelitesse, hoida külmkapis. Saadud õli sobib enne vanni või sauna nahale määrida
Rahustavaks vanniks valada 100–150 g kuivatatud lavendliürdile liiter keeva vett, lasta kinnises nõus veidi jahtuda ja valada tõmmis vannivette. Eriti head on sellised vannid väsinud ja valutavatele jalgadele, ühtlasi tõrjuvad need nahaseeni ja parandavad hõõrumisi. Koos sama koguse kummeliga parandab selline jalavann kiiresti mullaga kokkupuutel tekkinud jalatallalõhed. Lavendliõli tugevdab juuksekasvu ja vähendab väljalangemist. Vanniveele võib lisada ka 6–8 tilka lavendliõli, mis tuleb enne väheses seebilahuses, piimas või mees läbi segada ja vanniveele lisada, sest õli vees ei lahustu. Vanniks ja jalavanniks piisab 10–15 minutist.
Uneteeks võtta võrdsetes osades lavendli- ja nurmenukuõisi, melissi- ja rosmariinilehti. 1 sl segule valada peale 1 klaas keeva vett ja lasta 15 minutit kaane all tõmmata. Magustamiseks kasutada mett. Üldiseks rahustamiseks juua lonkshaaval päeva jooksul, unevaeguse korral aga klaas korraga pool tundi enne magamaminekut.
Lavendel on hea rohi kõhuvalu vastu ja seda ka põletikuliste protsesside ja soolegaaside korral. Lavendliõieteed soovitatakse reumaatikutele ja gripi korral immuunsüsteemi tugevdajana.
Kõhuteeks võtta 3 tl kuivatatud õisi, valada peale 2 klaasi keeva vett, katta tõmmis kaanega ja lasta 10–15 minutit seista. Tõmmist juua päeva jooksul väikeste lonksudena. Ravikuur kestab 2–3 nädalat.
Lavendli antibakteriaalsed ja aseptilised ained aitavad haavu ravida, leevendavad nahaekseeme, aitavad puhastada nahka, vähendada vistrikke, kiirendavad põletushaavade paranemist, vähendavad putukate hammustustest tingitud valu ja sügelemist. Raviks tuleb põletatud või hammustatud kohta võimalikult kiiresti tupsutada puhta lavendliõliga võitud tampooniga.
Kuna koid ja sääsed ei talu lavendlit, siis pannakse kogu Lõuna-Euroopas lavendliõisi putukate peletamiseks ning ruumide ja pesu lõhnastamiseks kappi.
Mullastiku suhtes ei ole lavendel nõudlik. Eelistab sügavalt haritud lubjarikast kuiva mulda ning päiksepaistelist, kuid põhja- ja idatuulte eest varjatud kasvukohta.
Paljundatakse seemnetega, vanade puhmaste jagamisega või pistikutega. Meie tingimustes kasvab umbes 50 cm kõrguseks põõsaks. Talub hästi ümberistutamist. Väetamisega suve teisel poolel tuleb olla ettevaatlik, sest siis ei lõpeta taimed enne külmade tulekut kasvu ja võivad talvel hävida.
Lisavõrsete teket soodustavat kerget kärpimist tuleb teha varakevadel enne aktiivset kasvuaega. Välja tuleks lõigata ka kuivanud oksad. Samal ajal võib suuremaid puhmaid jagada. Pügatud taimed peavad paremini talvele vastu ja õitsevad rikkalikumalt. Pügamisjäägid aga asetada talveootel riiete hulka, sest värsked kuivatatud oksad peletavad riidekoid.
RETSEPTID
Lavendliäädikas
Healõhnalise ja vürtsika äädika saab, kui panna veiniäädika sisse paariks nädalaks tõmbama lavendliõied või 1 osa lavendliõisi ja 3 osa kibuvitsa kroonlehti. Sobib hästi puuviljasalati maitsestamiseks.
Lavendlilimonaad
1,5 tassi suhkrut, 5 tassi vett, 12 värsket lavendliõisikut ja 2 sidruni mahl. Keeda 2,5 tassi vett koos suhkruga, lisa lavendel ja eemalda tulelt. Kata tõmmis kinni ja lase jahtuda, lisa ülejäänud vesi ja sidrunimahl. Võta lavendliõisikud välja ja serveeri limonaadi purustatud jääga.
Rahustav tee
1 tl lavendliõisi, 1 tl humalakäbisid ja 1 kl keeva vett. Segu valada üle keeva veega, lasta tõmmata 5 minutit ja kurnata. Juua 2 tassi päevas, kuid mitte üle 14 päeva järjest.