Endine vallavanem sukeldus kaubaaluste maailma

Arto Saar ja tema euroalustest mööbel. Foto: Dmitri Kotjuh

Kui endise Järva-Jaani valla viimane vallavanem Arto Saar mullu sügisest ametist priiks sai, ei kulutanud ta süllekukkunud vaba aega niisama. Kuigi elukohaks veel korter, vihub Saar tulevase kodumaja hoovile üha uusi miniehitisi püstitada, kõigi ühiseks jooneks euroaluste kui ehitusklotside oskuslik kasutamine.

„Siin on saun,” näitab peremees käega.

See, mis aastajagu tagasi oli pisike välisaun, on juurde saanud terrassipinda, vihtade riputamiseks sobiva eeskoja ning istepinkide ja lauaga varjualuse. Loomulikult ei puudu grillimisala ja kümblustünn.

Koduse spaakompleksi teeb eriliseks euroaluste kasutamine, küll põranda-, küll katusekonstruktsioonides, rääkimata seintest. Terrassilauadki peegeldavad säästlikku mõtteviisi, sest eelmises elus teenisid need voodrilaudadena.

Kabelaud ja keldrimägi

Liigume edasi. Säästlikku mõtteviisi on Arto Saar näidanud ka kabelaua ehitamisel. Toorikuks oli suur kaablirull, alt ja ülevalt on selle ringjat vormi pisut kärbitud, see on külge saanud kaberuudustiku ja -nuppudega lauaplaani ning kaks klapp-pinki. Istu aga peale ja mängi.

Kui aias tutvustustiiru edasi teeme, saab selgeks, kuhu kulusid ära kabemängulaua ehitamisel üle jäänud otsakaared.

Kui Arto Saar poleks aia teises otsas asuvat künkakest tutvustanud keldrimäena, võiks arvata, et oled sattunud näiteks Tolkieni „Kääbikute” raamatusse. Nähtav pilt pole tüüpiline kelder. Seal on uhkelt võlvjas sissekäik (sinna läksidki kabelauakaared) punast värvi uksega keskel.

Ukse avanedes viivad betoonist valatud trepiastmed keldrisse. Keldrit katavad lilled, Arto kaasa Kersti kätetöö. Künkakese küljelt läheb üles trepp, mis viib euroalustest tehtud terrassile, kus on euroalustest õuemööbel koos euroalustest laudadega, mõlemad pleksiklaasiga kaetud. See annab efekti ja teeb pindade puhastamise lihtsamaks. Kõik puitosad on välitingimustesse vastupidavamaks muutmise nimel saanud peale mitmekordse kaitsekihi. Enamasti on puidukaitsevahendiks olnud tõrvaõlid. Kontrasti lisavad erksad värvitoonid piirdelaudadel.

See pole veel kõik. Astume sisse kasvuhoonesse, sealgi on euroalustel oma koht, pottidesse pistetud tomati- ja paprikataimede kõrval maitserohelise riiulina.

Esimene katsetus voodina

„Neli-viis aastat tagasi tegin euroalustega esimese katsetuse. Valla korterisse valmis euroalustest voodialus,” meenutab Arto Saar. „Korterisse kolis nõunik, madrats oli olemas, kuid oli ka voodit vaja.”

Kui Saar tulevases koduhoovis rohkem rassima hakkas ja lammutamise kõrval ehitamiseni jõudis, leidsid euroalused kasutust. Euroaluste raamid kulusid marjaks ära aia ehitamisel, edasi tulid saun ja keldrimägi.

„Sauna ehitamine algas nii, et panin maha kivid, nende peale kolm euroalust ja vabasse nurka jäi keriseruum,” kirjeldab ta. „Taaskasutuse põhimõtet järgides said sauna tugipostideks kuuri puitpostid. Sõber tarnis kihtplasti, temalt sain suuremaid euroaluseid, millest valmis varjualune. Tänavu kasvatasin terrassipinda, muu sai tehtud eelmisel suvel.”

Arto Saar on kaubaalustest ehitamise usku mitmel põhjusel. „Euroalused on odav ja kättesaadav materjal, mida jääb igal pool üle. Nendest ehitamine läheb kokku loodusest hooliva ja säästliku mõtteviisiga ning, mis seal salata, tulemus ei riiva silma ja on parajalt efektne,” põhjendab ta. „Muidugi, eks kõik on maitseküsimus.”

Välisaun on ajutine ehitis. Seda kasutab pererahvas nii kaua, kuni põhisaun valmis saab. Praegu on põhisauna asemel kunagisest raudteetööliste saunahoonest alles jäänud seinapalgid. Pudedad ja mädad, paarkümmend aastat loodusjõudude meelevallas olnud puitseinad, kaks kõrget korstnajalga seinakarbi keskelt taevasse turritamas. „Välisaun on vahepealsel ajal hea ja lihtne lahendus. Pool tundi ja suvel on 80 kraadi sees – väga mõnus,” hindab Saar ajutise ehitise kasulikkust. „Talvel läheb kütmiseks muidugi rohkem aega.”

„Keldrimäe tegime puhtaks eelmisel aastal. Künka otsa sai paarist euroalustest ehitatud terrassialus, sel aastal valmis selle peale lehtlalaadne ehitis, kuhu oli vaja mööblit. Diivanite, lauade-riiulite kokkuklopsimiseks kasutasin jälle euroaluseid. Aiamööbli komplekt maksab poes 500–600 eurot või isegi rohkem. Seega on kaubaaluste kasutamine selge kokkuhoiukoht.”

Tulevik Järvamaal

Arto Saar võrdleb euroaluseid legokomplektiga. Kui on osavad käed, lahtine pea ja/või oskad inspiratsiooni ammutada ka internetist, annavad need meistrimehele soovide realiseerimiseks piiramatuid võimalusi. „Diivani tegemisel kasutasin videoõpetuste abi, paar minutit ja sai väga hästi selgeks, kuidas teha seljatoele õige kalle,” meenutab Arto Saar. „Alati ei pea ise jalgratast leiutama. Mind kannustas tagant ennekõike reaalne vajadus, niisama tegemise pärast pole ma euroalustest midagi nokitsenud.”

Koht, kus Arto Saar Järva-Jaanis rassib, pole pelgalt tema kunagine kodumaja. Juhiametist priiks saanud tegus mees seostab seda kohta tulevikus ettevõtlusega, miks mitte näiteks turismindusega. 5000 ruutmeetrit suurel koduhoovil troonib kunagi raudteelaste korteriteks (kortereid oli majas kuus) ehitatud kahekordne suur maja, mille esimesel korrusel näeb Saar näiteks külaliskortereid ja teisel korrusel isiklikku elupinda.

Bussijuhiluba on juba praegu taskus ja kaugel see turismigruppide läbivooriminegi siis on. Asub uhke keldrimäe ja koduspaaga krunt ju Järva-Jaani ühe suurima turismimagneti – vanatehnika varjupaiga lähedal.

Kindel on see, et Järva-Jaani valla viimane vallavanem Arto Saar näeb oma tulevikku endiselt Järva-Jaaniga seotuna. Isegi siis, kui mujal tunduvad „euroalused” palju kutsuvamad kui need kodused, millest seni ehitatud.

ÕPETUSI

*Euroaluste ehitamisel on kasutatud tavalist, pehmet puitu, seega erilisi tööriistu sellest ehitamisel vaja ei ole.

*Kui idee pole lõplikult paigas, kuluta pisut aega ja hari end interneti abil.

*Hoia silmad lahti, korralikke euroaluseid on ikka saada, päris tasuta või väga odavalt.

*Euroalustest saab uusi asju ehitada, samuti alust ennast ümber ehitada. Liiguta pealmisi laudu ja vaata, mis saab.

Allikas: Arto Saar

KOMMENTAAR

Elo Kiivet, Paide ruumieksperimendi arhitekt:

Paide keskväljaku ruumieksperimendil jõudsime euroaluste kasutamiseni, kuna püüdsime leida materjali, mida oleks lihtne kasutada ja hiljem lahti võtta. Tegemist on ju ajutise installatsiooniga.

Teisalt ei soovinud me Paidesse mööblit täiesti nullist ehitada. See oleks võtnud rohkem aega ja sellega polnuks pärast eksperimendi lõppu suurt midagi teha. Euroalustel kruvid hiljem alused lahti ja rikkumata alused ostetakse tagasi. Teisisõnu, neid saab vajadusel ka laenutada.

Esimesel aastal Paide ruumieksperimendil kasutatud alused läksidki suures osas laenutuskohta tagasi. Tõsi, mõned mööblielemendid jäid alles, ülejäänud tänavu kasutatud alused jõudsid meieni annetusena. Klassikaline euroalus on 800 x 1200 mm, aga meil on lausa nelja-viit mõõtu aluseid.

Euroalus sarnaneb legoklotsiga, on hea ja lihtne element, sellest mööblit teha on äärmiselt lihtne.

Üks asi on netist inspiratsiooni otsida, kuid kui mõte juba lendab, soovitan teha maketi ja vaadata, kuhu euroalustest klotsikeste sobitamisega välja jõuate.

Euroalustest mööblit saab edukalt siseruumis kasutada. Vahepeal oli lausa euroalustest mööbli valmistamise mood, näiteks tehti diivanilaudu. Puit lihviti ilusti siledaks, lauale pandi peale kate ja alla rattad.

Jah, euroalus on tore element, aga selle kasutamisega ei tasu üle pingutada. Kui teha terve elamine euroalustest, läheb pilt üheülbaliseks. Tasub teiste materjalidega kombineerida. Monokultuuri, kus nii maja kui ka selle sisemus ja välimus on euroalustest, ma ei poolda.

Koju tasuks osta kindlasti uued euroalused ja nendesse kui ehitusklotsidesse võiks suhtuda päris loominguliselt. Lõikuge ja värvige! Erinevalt meie eelmise aasta ruumieksperimendist ei pea te neid kellelegi hiljem tagasi andma.

Kaks aastat on Paide ruumieksperimenti vedanud Arvamusfestivali tiim. Tulevik on veel lahtine. Ruumieksperimendina võiks keskväljakule paika saada juba midagi püsivamat. See on meie kõigi ühine elutuba, samamoodi hoolivalt võiks kasutada ka avalikku ruumi loodut.