Võtikvere Raamatuküla taga seisab kohalik rahvas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Ivar Jõesaar, Triinu Viilukas ja korraldaja Imbi Paju raamatuküla avamisel Võtikveres.

FOTO: Taavi Alas

Juba 19. korda toimunud Võtikvere Raamatuküla kinnitab, et Eesti maaelu vajab põllumajanduse kõrval ka vaimutoitu – kirjandust ja kultuuriüritusi, milles kohalik kogukond vahetult kaasa saab lüüa.

Kõik, kes tulid 4. augustil Võtikverre, lummavasse ja kultuuririkkasse piirkonda Mustvee lähistel, võisid rahule jääda. Kuumus oli taandunud ja argimuresid unustades sai kuulata huvitavaid lugusid, mõelda eestlaseks olemise ja kultuuripärandi peale. Maaelu ei ole ainult põllumajandus, vaid ka kultuur ja side minevikuga.

Raamatuküla idee autor ja korraldaja, Võtikverest pärit kirjanik ja filmitegija Imbi Paju ütles, et kui ta 20 aastat tagasi alustas, oli keeruline aeg. „Likvideeriti Võtikvere (Torma) metskond, mis oli Eestimaa vanim. Meil oli siin enamik inimesi metskonnas tööl ja reformi tõttu jäid kõik hoobiga töötuks.” Kui Pajul avanes võimalus osaleda Sardiinias kursusel „Küla ja kultuur”, kohtas ta seal inimesi, kes olid tulnud üle Euroopa kokku ja tahtsid midagi kodukülade heaks teha. See andis palju uusi mõtteid. „Isegi kui nad seal enam ei elanud, tuli neilt palju ideid.” Palju eeskujusid oli Euroopast ja Euroopa raamatuküladest.

Kohalike inimesteta raamatuküla poleks

„Tänu sellele, et tegime raamatuküla ja külaseltsi, jäid inimesed aktiivseks, tundsid, et nad on väärtuslikud, neil on oskusi ja julgust. Kõik leidsid väljaspool küla endale tööd ja kuna sel ajal oli palju Euroopa koolitusi, pääsesid mõned rahvusvahelistele külakoolitustele õppima, põhiliselt Rootsi, Taani ja Soome. See hoidis küla aktiivsena, mu eesmärk on olnud kogukonna ja kultuurimaastiku loomine ja kaitsmine,” selgitab Imbi Paju tausta.

Kõik on raamatuküla ideega Võtikveres kaasa tulnud. Ei ole sellist asja, et keegi paneks oma teele värava ette: see on minu maja kurja koeraga. „Meie küla on kaitstud just seetõttu, et hoitakse kokku. Kui mina korraldan raamatuküla sisulist poolt, siis teised koristavad parki, kaunistavad, niidavad – teevad kõike seda, mida igaüks koduski teeb. Küla on hoitud ja korras. Raamatuküla päeval ja enne käib kõva askeldamine, pannakse lauad paika, supp kirjanikele, kodukohvik jne,” kiidab Imbi Võtikvere rahvast.

Võtikvere Raamatuküla ootab igal aastal külalisi Eestist ja välismaalt. Nagu ennegi oli kõigil võimalus vestelda mitme kirjanikuga, küsida autogrammi ja osta teoseid. Seekord olid kohal Vahur Afanasjev, kes pälvis kirjanduspreemia Peipsiveere vanausuliste elu käsitleva romaani „Serafima ja Bogdan” eest, Petrone Prindi „Minu”-sarja mitme raamatu autorid. Esinejate seas olid Peeter Sauter, Jüri Estam jmt. Luuletaja Airis Erme sai uudse luule eristipendiumi. Ivar Jõesaar tutvustas oma raamatut „Paberist sõjamasinate paraad”, mis räägib läbi ajaloo Eestis kasutusel olnud sõjamasinatest. Kärt Summatavet rääkis pikemalt Kihnu kindakirjaraamatust, kuhu on kogutud saare käsitöömeistri Rosaali Karjami mustrid, millel igaühel on oma lugu, mida võib nimetada igavikuliste väärtuste kandjateks. Triinu Viilukas, raamatu „Minu Viin” autor, kõneles eestlaseks olemisest maailmas. Ta rõhutas, et inimesed, kes kus tahes maailmas eesti kultuuri tutvustavad, tekitavad välismaalastes huvi selle salapärase Eesti vastu. Ajakirjanik Rein Sikk, kes oli seekordse kirjandusliku päeva teine vestluste korraldaja Imbi Paju kõrval, jutustas „Minu Virumaa” autorina sellest, kuidas ta eestlastele Virumaad tutvustab. Kõik raamatud ja lood rääkisid eesti inimeste elust, alates kodulugudest kuni eesti inimeste eluni välismaal, hoides ikka ja alati alles Eesti mõtet ja ideed.

20. raamatuküla jõuab veebi

Võtikvere rahvas ja vabatahtlikud annavad üritusse aina suurema panuse mitmekesistamise ja külalislahkusega. Korraldaja Imbi Paju koos kirjandusinimeste ja kodukandi rahvaga loodab, et järgmise aasta sündmust õnnestub üle kanda veebis, et see elav kultuurivaim jõuaks Võtikvere kaunite pargipuude alt kaugele maailma.

Tagasi üles