Küttepuude hind tõusis aastaga neljandiku

Esna talu peremees Teet Killingon on küttepuid müügiks tootnud 22 aastat ja praegu on tema sõnul rekordtasemel nii ostetava toorme kui müüdava halupuu hinnad. : Foto: Toomas Šalda

Toorme defitsiit, veokitele teemaksu kehtestamine ning kütuse- ja tööjõukulu kasv on küttepuude hinda mullusega võrreldes jõuliselt kergitanud. „Aasta tagasi küsisin toore poolemeetrise lepahalu ruumimeetri eest 30 eurot, praegu ei tule alla 40 välja,” kinnitab muude metsandustegevuste kõrval igal aastal umbes 2000 ruumimeetrit küttepuid tootva Esna Talu peremees Teet Killing.

Küttepuude hinnatõusu peapõhjus on toormepuudus. „Metsaomaniku jaoks oli eelmisel aastal kolmemeetrise küttepuu hind nii maas, et seda lihtsalt ei tasunud müüa. Sadamas maksti selle tihumeetri eest 19 eurot pluss käibemaks. Hind püsis odav mitu aastat. Sealt hakkaski vaikselt tekkima defitsiit. Kui kokkuostjatelt küsisin, miks küttepuu hind nii all on, vastati, et sellele ei ole väljundit. Samal ajal pidid nad näitama, et ostavad ikkagi ka küttepuud kokku ja hinnasildi abil oli lihtne edastada sõnumit: küttepuu müügiks ei ole õige aeg.

Nii lasidki küttepuuks sobiva metsa omanikud metsal seista, aga kui näiteks lageraie kõrvalt kellelgi kütet tekkis, oli tal ikkagi võimalus see realiseerida. Graanulitootjad ka eriti ei pressinud peale, sealtpoolt veel praegusega võrreldavat hinnasurvet polnud,” selgitab Pärnust mõnikümmend kilomeetrit Lihula poole jääva talu peremees.

Et küttepuu hind on tublisti tõusnud, kinnitab ka MTÜ Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimees Kadri-Aija Viik. „Kui eelmise aasta kolmandas kvartalis maksis kokkuostja laoplatsil küttepuu eest 23–24 eurot tihumeetri eest, siis nüüdseks 31–32 eurot.” Jaanuarist tänaseni on kestnud metsamehele kuldaeg. „Maapind on kuivanud, puidu hind suurepärane, teed sõidetavad. Mida veel tahta? Praegu teeb kuum siiski juba liiga ja tööd saab teha vaid hilisõhtul ja varahommikul. Kui traktorikabiinid ongi varustatud kliimaseadmetega, siis tehnika (tihendid, õlid jms) sellise kuumaga ei tööta. Metsas on suur tuleoht, aga mina ei tea ühtegi masinast tekkinud põlengut, need on ikka inimese kätetöö olnud.”

Teet Killingu teada võib küttepuuks sobiva toorme eest praegu kokkuostjalt saada isegi 35 eurot. Kokkuostuhinna sellise kasvuni on tema arvates viinud suurtootjate surve, kellel jääks muidu graanulitootmise plaan täitmata. „Päris okstest graanuleid ju ei tee, kooreprotsent on liiga suur ja nii ongi toormest puudus.”

Oma mõju küttepuude hinnatõusule on mõistagi avaldanud soojad talved. Kadri-Aija Viik ütles juba selle aasta neljandas ehk 25. jaanuari Maa Elu numbris, et puidu, eriti küttepuu hind on tõusnud rekordkõrgusesse: „Kui oleks sama puidu ära müünud pool aastat tagasi, oleks tihumeetri eest saanud 15–18 eurot vähem kui praegu. Metsaomanik, kes sai kuidagi raie tehtud või vähemalt alustas sellega ja täna müüb, on kõva võitja.

Hinnatõusu põhjus on see, et on olnud kaks erakordselt viletsat talve. Eelmise aasta lõpus ütlesime kõigile, et kui saate, ärge küttepuuga üldse tegemist tehke, las need tükid seisavad. Sel aastal soovitame vastupidi alustada küttepuust. Palgi hind nii drastiliselt ei muutu, küttepuu on defitsiit.”

Kallines kogu sortiment

Puidu kokkuostuhind on tõusnud kogu sortimendi ulatuses. „Kõvasti kerkis näiteks paberipuu hind ja paljud metsafirmad eelistasid maa külmudes just sellega tegeleda. Samuti tehti palju tööd okaspuumetsades, kuhu pikalt ligi ei pääsenud. Nii et kolmemeetrisest küttepuust on praegugi puudus,” teab Killing, kes toodab küttepuid valdavalt sisseostetud toormest. „Sel aastal pääsesime oma metsa, mida meil on 24 hektarit, esimest korda üle kolme aasta,” selgitab ta.

Ega ahjupuu hind ainult toorme kokkuostuhinnast sõltu. „Tarbija ei oska arvestada, et veokitele kehtib nüüd teemaks. Oma ühe auto eest maksame riigile aastas 900 eurot. Diislikütte hind on Eestis hüppeliselt tõusnud. Kui hinnad ümberringi tõusevad, tahavad ka töömehed rohkem saada.”

Killing on küttepuudega tegelenud 22 aastat ja kinnitab, et nii kallis pole ei toore ega valmis halupuu veel olnud.

Küttepuu jõuab lõpptarbijani neljandiku võrra suurema raha eest just kulude kasvu tõttu. „Sama hinnaga, mille eest mina ostan tihumeetri toorainet sisse, müün ruumimeetri halupuud kliendile. See kehtib poolemeetrise toore halu kohta, lisandub transport.

Praegu on meie poolemeetrise lepahalu väljamüügihind umbes 40 eurot, kuival puul arvestan 10 eurot juurde, sest kuivatamine kahandab mahtu umbes kümnendiku võrra ja kuivatamise ajal on raha puude all kinni. Kui halu pikkus on kümme sentimeetrit lühem, läheb ruumimeeter kaks eurot kallimaks. Põhiliselt ostame ja müüme valget ja musta leppa ning haaba, kaske tellitakse ka, aga kallima hinna tõttu vähem.”

Odavamalt ei saa

Maa Elu põgusa internetivaatluse kohaselt on teistegi küttepuumüüjate hinnad samas suurusjärgus.

Küttepuu hinna tõustes oli Killingu peale vihastajaid, aga tellimata ei jäetud. „Ju uuriti teiste müüjate hindu ja saadi aru, et mujal võib sama kaup veel kallim olla. Kui mõni hakkabki õiendama, et miks nii kallis, siis ütlen, et mul on kõik ametlik. Kui teha odavamalt, siis kuskilt peab selle raha ju näpistama. Tootja peab ikkagi kasumisse jääma, tema nahk peab toorena püsima.

Aastaid tagasi kohtusin ühe teise küttepuumüüjaga, kel oli parasjagu koormas minuga sama kogus, aga kes küsis kliendilt üle kolmandiku vähem. Mulle põhjendas ta, et tegi enda kraavi kalda puhtaks ja nii on see raha tema jaoks justkui maast leitud. Hakkasime siis arutama, millised kulud meil mõlemal tegelikult kanda tuli – kui palju kulus kütust, kui palju maksis uus saekett, kui palju väsis tehnika, kui palju kulus töötunde, kes kui kaugelt ja millise veoautoga koorma linna tõi jne. Lõpuks sai mees aru, et maksis odavalt müüdud koormale lihtsalt peale, sest ei arvestanud, et ka oma metsa puit ja enda aeg maksavad.”

Jälgige mahu arvestamist!

Klientide puuduse üle Esna talu peremees ei kurda. „Kuigi noorem seltskond läheb üha enam üle mugavuskütetele, maaküte jms, siis meie müük pole kahanenud. Veojärg on hetkel ees poolteist nädalat. Aus peab olema ja lubadustest kinni pidama. Kui ütled, et inimene saab kümme ruumimeetrit puid, siis selle ta ka saab ja pigem olgu natuke üle kui puudu. Kliendile soovitan kindlasti täpselt jälgida puidu koguse arvestamist. Meiegi veame puid puistena, aga inimesele ütleme ikka üleslaotud ruumimeetri ehk riidas puu hinna.

Olen näinud kuulutusi, kus hind on uskumatult odav, aga pärast selgub, et müüja küsis ladumata puu hinda ja klient sai nii loodetud kümne asemel ainult kuus ja pool ruumimeetrit. Sellisel müüjal on näiteks 10kuupmeetrine kast, mis on halumasinast kukkunud halge täis ja nii öeldaksegi, et on kümme ruumimeetrit. Soomlaste koefitsienditabel ütleb, et poolemeetrise ladumata puu koefitsient on 0,62 ja 33sentimeetrisel halupuul 0,68 ehk et kliendil jääks ladumata puid ostes saamata vähemalt 3,2 ruumimeetrit. Meie oleme enda koormatel arvestanud, et 10kuupmeetrises kastis on poolemeetriseid halge kuus ning 30sentimeetriseid kuus ja pool ruumimeetrit. Nii arvestades ei saa keegi petta ja inimene soovitab meid tõenäoliselt naabrilegi. Kui pärast ülesladumist selgub, et puid on rohkem, me raha juurde ei küsi, kui aga vähem, toome puuduva osa juurde.”

Kõige kallim puu

Omaette teema on Killingu hinnangul võrkkottidesse pakitud küttepuu müük. „Seda toodame meiegi, sest osa kliente on nõus mugavuse eest juurde maksma. Aga seda, et tanklates müüakse halgusid peaaegu 200eurose ruumimeetri hinnaga, on mul küll keeruline mõista.”

Küttepuude turul on konkurents üsna tihe. „Igal aastal lisandub meie piirkonnas keskeltläbi kümme tegijat. Esialgu arvatakse, et küttepuuga saab kiiret raha teenida, aga kümnest jääb aasta-kahe pärast alles kaks-kolm. Ju see äri ikka nii lihtsalt ei käi. Meil on endal kolm halumasinat, lisaks muu tehnika. Nii saame mitut teenust pakkuda ja talu majanduslikud näitajad stabiilsena hoida,” kõneleb Killing.