Talus on teatrit ja teatris on talu

Hiljuti sai valmis Kanepi kihelkonna triibumustriga teatritalu sissesõidutee silt. Foto: Maarius Suviste

Keset Põlvamaa metsi Kanepi vallas Kaagna külas asub üks isevärki kaunis paik, mille kohta öeldakse: talus on teatrit ja teatris on talu. Teisisõnu: loomi ei peeta seal enam ammu, nüüd on see hoopis teatrikunsti pärusmaa, kus suvel on kohal ka lambad ja jänesed.

Endisest laudahoonest on saanud maakividest ehe teatrimaja 75kohalise saaliga, mille juures on abiruumid, sealhulgas kostüümiladu. Värskes õhus on suvelavastuste vaatamiseks pinkidel kohti 300.

1913. aastal ostis Alle-Saija talukoha praeguse omaniku Aivo Kikermani vanaisa. Talu pole kunagi tühjana seisnud, praegugi elatakse seal püsivalt – pool talu on elukoht ja teine pool teatrimaja.

Kikerman on MTÜ Alle-Saija Teatritalu asutaja ja juhatuse liige ning tegeleb teatritalu halduse ja tehniliste küsimustega. Teatritalu arenduslikku ja loomingulist poolt veab näitleja ja lavastaja Ingrid Ulst, kes on teatritalu asutaja ja juhatuse liige.

Kuni 1980. aastate lõpuni toimus talus põllumajandustootmine, kuid on teada, et iseseisva vabariigi ajal toimusid talus ka rahvaüritused.

Peremees Aivo Kikerman ise põllumees ei ole. Loomi pidasid tema vanemad ja vabariigi tulekuga lõpetati talus loomapidamine, sest peremees ise käis palgatööl. Ingrid Ulst räägib, et kuna esimese vabariigi ajal tehti talus ka kultuuri ja teatrit – vana küüni lammutamisel tulid välja mahamärgitud istekohad ja ka peremehe vanaisa rääkis sellest –, siis on talul juba olemas ajalugu nii-öelda kohaliku kultuurivahenduskohana.

Kikerman tegeles töö kõrvalt hobi korras harrastusteatriga ja talus peeti 2011.–2012. aastal Kanepi harrastusteatri suvelaagreid. „Siis polnud seal muidugi midagi rohkemat kui tavaline talukoht, ent taluõues on väga hea akustika ja talul on hea loomeaura,” ütleb Ulst. „Siis keegi käiski välja mõtte, et Alle-Saijal võiks põhjalikumalt teatrit teha.”

Kaks lava ja kohvik

2013. aasta talvel sattus Ingrid Ulsti kätte Hilja Valtoneni „Asenaine” ja tekkis mõte teha suvelavastus, just nimelt Alle-Saijal. 2014. aasta algul rääkis Ulst ideest peremehele, kes oli vaimustuses, trupp pandi kokku ja suvel saigi lavastus välja toodud. Selleks ehitasid teatritegijad kaks lava, publiku- ja kohvikuala – ja algus oligi tehtud.

Küsimusele, kas kunagi on plaanis talus taas põllumajandustootmisega tegeleda, vastab Ulst: „Ei ole kohe kindlasti sellist plaani, pigem on plaan kultuurivahendusega jätkata.”

Talu vanasse maakivist lauta on ehitatud välja aasta ringi kasutatav 75kohaline teatrisaal, kus toimuvad kultuuriüritused. Samuti on hakatud pakkuma lasteüritusi, loovteraapia koolitusi jms. Juurde on ehitatud helipult, kanalisatsioon, tegelaste ruum ja katlaruum, soetatud tehnikat jpm. „Kõik on tehtud selleks, et talu kultuurivahenduskohana ja loomemajanduse vallas tegutsejana edasi arendada,” sõnab Ingrid Ulst. Plaanis on rajada muuseumituba-kohvikuala koos garderoobi, publikutualettide ja väikese köögiga.

Ulst on seda meelt, et kindlasti on loomemajandus alternatiiv, et talukohta elus hoida ja korrastada. „Siin käivad ka oma küla inimesed ikka etendustel koos. Kanepi-Varbuse teel on pärast teatritalu loomist palju tihedam liiklus. Kui teatritalu poleks, oleks siin kandis kindlasti vaiksem, samuti oleks nii Kanepi piirkonna kui kogu Põlvamaa kultuurielu palju vaesem.”

Talu pakub kultuurielamusi

Teatritegija arvab, et kui tallu poleks teatrit tehtud, elaks peremees talus edasi, kuid Alle-Saija oleks lihtsalt elukoht, mis kogukonnale midagi juurde ei anna. „Praegu annab talu nii kogukonnale kui ka laiemalt palju väärtuslikke kultuurielamusi,” lausub Ingrid Ulst. Kanepi teatrisuvi, mida peetakse viiendat aastat, on saanud traditsiooniks ja üheks selle piirkonna tunnuseks. Teatritalu tuntakse ka väljaspool Kanepit, eelkõige Tartus ja Võrus, kust tuleb suur hulk publikut.

Ingrid Ulst juhib 2014. aastast Alle-Saija Teatristuudiot, et aasta ringi rahvateatrit teha ja teatritegemiskohta edasi arendada. Harrastajate trupp, kes rahvateatri liini ihu ja hingega elus hoiab, on praegu 22liikmeline, mehi ja naisi enam-vähem võrdselt.

Pool liikmetest on Kanepi kandist, aga on ka Võrumaalt Urvaste mailt, Kambja vallast ja Tartust. Paar inimest on suurema osa ajast Tallinnas, aga kuna nad on selle kandiga tihedalt seotud, siis teatrit tulevad ikka maale tegema, eriti suviti. Harrastusnäitlejate trupp on laiapõhjaline: selles on näiteks talunik, teemeister, jurist, õpetaja, psühholoog, aiandi omanik.

Viimane suurem tunnustus Alle-Saija Teatritalule ja lavastaja Ingrid Ulstile oli kevadel Kagu-Eesti maateatrite päeval saadud parima lavastuse preemia lavastuse „ ... ja õunapuud õitsevad” eest.