/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2018/08/06/11159978t1hd43b.png)
Statistikaameti on oma andmebaasist toredad andmed välja otsinud. Nimelt kannab Eesti 4700 külast ligi 90 käskivas kõneviisis nime. Puhkust planeerides saab neist põneva matkaraja kokku panna.
Midagi huvitavat Eestimaal: Helbi, Tiri, Triigi, Piilu, Määri (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti igasse maakonda jätkub külasid, mille nime häälduspikkust veidi moonutades saab võimalike tegevuste pingerea.
Ülekaalukalt on kõige rohkem käskivas kõneviisi külanimesid Lääne-Viru maakonnas (15): Katku, Kurna, Küti, Loksu, Loobu, Määri, Piilu, Piira, Sae, Suigu, Tapa (loodetavasti ei tõlgenda keegi seda üleskutsena!), Triigi, Tudu, Vasta, Võsu.
Järgnevad Võru maakond üheksa tegevust pakkuva külanimega: Haki, Helbi, Lapi, Loosi, Lusti, Pritsi, Põru, Sandi, Tiri ning Harju maakond kaheksaga: Kosu, Kurna, Loo, Sae, Triigi, Tuula, Vahi, Vääna.
Hiiu, Saare, Tartu ja Viljandi maakonnas on käskivas kõneviisis kuus külanime, Järva, Pärnu ja Valga maakonnas viis ning Rapla maakonnas neli.
Lääne maakonnas kolm (Ammuta, Päri, Risti), Ida-Virumaal kaks (Matka, Varja) ja Põlvamaal üks (Puuri).