Suvi möödub kastmise tähe all

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tänu rohkele kastmisele uhkeldab Nõrga talu flokside ja päevaliiliate kollektsioon praegu täies ilus.

FOTO: Krista Kukk

Maa Elu uuris põllu- ja aiataimede ning eksootiliste viljade kasvatajailt, kuidas neil ses kuumas ja kuivas suves töö edeneb. Vastuseid kogunes seinast seina, kuid kõiki ühendab üks – hullumeelne kastmine.

Köögiviljakasvataja, OÜ Lõuna-Eesti Talutoodang peremees Jaano Loodus ütleb, et viljade valmimine on mullusega võrreldes paar-kolm nädalat kiirem. Näiteks katteloori all kasvanud varajast kartulit hakkasid nad võtma juba 7. juunil.

Selle suve põhitöö on kastmine. „Üks hirmus kastmine käib, muidu ei vea kuidagi välja. Kõplame-kastame-kõplame ...” sõnab Loodus. Kuna talu köögiviljakasvatuses mineraalväetisi ja umbrohumürke ei kasuta, ongi umbrohuga võitlemine kastmise kõrval teine suur töö.

Lõputu kastmine viib paratamatult saagi tootjahinna üles. Loodus tunnistab, et hind on tundlik teema. „Hinna paneb paika turg. Õnneks pole meie tarbija väga hinnatundlik ja hindab seda, et me ei kasuta mürke ega mineraalväetisi.”

Lõunamaised viljad

Võiks arvata, et arbuusi- ja viinamarjakasvatajatel on superaasta, mil tulemas rekordsaak. Päris nii siiski pole. Võrumaa Pruuli-Kaska viinamarjatalu perenaine Lija Kaska ütleb, et osa sortidest on arengu ja saagiga kolm nädalat tavapärasest ees, osa aga sootuks saagita. Nimelt mõjutab saaki suuresti eelmine aasta, mullu oli aga mäletatavasti suvi üsna jahe ja suve lõpp-varasügis läks sootuks käest.

„Eelmisel aastal oli marjade ja võrsete valmimine tunduvalt hilisem, isegi kuni poolteist kuud, ja mõnedel sortidel võrsed lihtsalt ei valminud,” meenutab Kaska. „Palju määrab kevadine öökülm, tänavu seda õnneks polnud.”

Kasvuhoones hakkasid viinamarjad värvuma juba juuli teises pooles. Õues kasvavatel sortidel on saaki loota augusti keskpaigast.

Tulevast saaki mõjutab see, kui hoolikalt suvel viinapuuvõrsete kasvu piiratakse. „Kui suvel õigesti piiratakse, siis võrsed valmivad, aga kui lastakse mitu meetrit kasvada, siis rohtne võrse ei korgistu ja polegi järgmisel aastal saaki loota,” rõhutab Kaska.

Tiina Paasik on tuntud arbuusi- ja melonikasvataja, tema sõnul kasvavad need viljad tänavu üsna jõudsalt. „Kasvuaja algus oli küll keeruline, kimbutasid öökülmad ja taimed juurdusid pikalt, aga kui ilmad läksid soojemaks – just ööd, siis kasv edenes,” räägib ta. „Arbuusidel on viljastumine rahuldav, nii et saaki tuleb. Melonitega on keerulisem, sest taimed küll õitsevad, aga hoolimata mesilastest on viljumine tagasihoidlik. Jälgin ilmaennustust, kui lubab rahet, panen katteloori kindlasti taimedele, et kaitsta raheterade eest.”

Kasvuhoones valmivad Paasikul juba baklažaanid ja saak paistab rikkalik. Tänavu kasvatab ta soojalembest maasikafüüsalit peenral ja loodab head saaki. „Üllatavalt hästi kasvab pastinaak, selle kasvatamisel on tähtis varajane külv ja hea idanevusega seeme,” lisab ta.

Sügislilled kipuvad õitsema

Viljandimaal püsilillekasvatusele pühendunud Nõrga talu perenaine Krista Kukk ütleb samuti, et see suvi on möödunud suuresti kastmise tähe all. „Kastmisvajadus on tavapärasest tohutult suurem,” nendib ta.

Mõned aiapidajad propageerivad, et taimi peab kastmata jätmisega harjutama, et need õpiksid ise hakkama saama ja kasvaks eriti tugevaks. Kukk sõnab selle peale, et tavasuvel ta tõesti kastab põhiliselt vaid samal aastal istutatud taimi ja püsikuid kastmisega ei hellita, aga tänavu on erakordselt kuiv ja kastmata ei saa.

Lisaks on selle suve mõju, et lillede õitsemisaeg on lühike ega kattu harjumuspärase ajaga – juba hakkavad sügislilled õisi näitama. „Kui peenar on oskuslikult rajatud, siis jätkub õitsejaid isegi sellise suvega sügiseni välja,” ütleb Kukk.

Vihmavaene suvi meeldib sellistele kuivalembestele püsikutele nagu päevaliilia, kukehari, metssalvei, naistenõges, lavendel. Ka kõrrelistele sobib see ilm hästi.

August on traditsiooniliselt püsilillede ümberistutamise aeg, aga Kukk arvab, et kui lähiajal jahedamaks ei lähe ja korralikku vihma ei anna, oleks mõistlik ümberistutamine hoopis kevadeks jätta. „Meie hakkame tavaliselt augusti teisel nädalal järgmiseks aastaks püsikuid jagama, aga praegu tundub, et tõenäoliselt seda ei tee. Kui vihma ei tule, jätame selle töö kevadeks,” räägib ta.

Tagasi üles