Lambasõnnik tõstab mahetatra saagikust

„Umbes tonn hektarilt tuleb vähem, meie saame tonni, nemad kaks kuni kolm,” teab Janek Kuusik.

FOTO: Kristina Efert

Eesti ühes suuremas tatart kasvatavas Tõrvaaugu mahetalus on ilus aeg, sest põllud õitsevad. Augusti keskpaigast tuleb hakata aga usinalt saaki koristama.

Tõrvaaugu mahetalu asub Raplamaa lõunapiiril Vigala vallas Leibre külas. Vanematele kuuluva talu eestvedajad on vennad Janek ja Janno Kuusik. Lisaks tatrale kasvavad talus lambad. Ettevõtmisega on endiselt seotud vendade vanemad, nii et tegemist on läbi ja lõhki pereettevõttega.

Kolm lammast ja kotitäis tatart

Tõrvaaugu on vendade sünnikodu. Nende vanemad said selle pulmakingiks oma vanematelt. „Kui vennaga ülikoolis käisime, siis mõtlesime, mida edasi teha ja kuidas kodutalu põllumaad rakendada,” räägib Janek. Janno õppis Tallinna Ülikoolis geoökoloogiat, Janek Tallinna Tehnikakõrgkoolis maamõõtjaks. „Ostsime kümme aastat tagasi turult koti tatart, katsetamaks, kuidas see Eestis kasvab, ning kolm lammast ja nii see läks,” sõnab Janek.

Tatar on üks tähtsamaid tangukultuure, mida peetakse tihtilugu ekslikult teraviljaks. Aga võta näpust, tatra sugulased on hoopis hapuoblikas ja rabarber. Vendade sõnul oli Lõuna-Eestis tatra kasvatamise traditsioon olemas, aga nõukogude korra ajal see kadus. Talud ju hävitati ja ühismajandites seda ei viljeletud. Nii tundubki tatar eestlaste jaoks eksootilise saadusena, kuigi on palju kodumaisem ja vähemalt sama kasulik kui näiteks Lõuna-Ameerikast pärit kinoa, mille toiteväärtust on taevani kiidetud.

Tatratangudest ja -jahust valmistatud toidud on kergesti seeditavad. Seetõttu soovitatakse tatart paljudes tervistavates toitumiskavades. Tatar on ideaalne neile, kes soovivad tervislikult toituda ja kaalust alla võtta.

Kotitäis tatart külvati maha ja see õitses kenasti. Janek tahtis saagi maha müüa. Hakati käima laatadel, käiakse usinalt tänase päevani. „Väga palju sidemeid on tekkinud just laatadel,” lisab Janno.

Esimene suurem proovikivi oli noorte tatrakasvatajate jaoks tatra koorimine. Selleks on välja mõeldud mitu meetodit. Levinum on terade aurutamine 80 kraadi juures, kuni viljapähklid paisuvad ja eralduvad koorest. Seejärel tatar kuivatatakse ja tuulutamise teel eraldatakse kestad. Sellise meetodi juures on tatratera pruun, kuid kuumutamine hävitab tatras sisalduvaid vajalikke toitaineid. Seetõttu eelistati Tõrvaaugu talus mehaanilist koorimist. Esimestel katsetel kasutasid Janek ja Janno onu käest saadud haamerveskit, mis tehti pisut ümber tatrale sobivamaks. „Kahjuks oli saadus kvaliteedilt kehvake,” meenutab Janek. Tema selgitusel lõhkus veski terad liiga ära ja sellest valmiv puder oli hästi liimjas.

Nüüdseks on tatra koorimiseks soetatud uus kiviveski, mille tööga ollakse rahul.

Gluteenivaba mahetoode

Kohe alguses soovisid vennad kasvatada tatart mahedalt. Vastav tunnustus saavutati 2012. aastal, mis andis võimaluse koputada ökopoodide ustele ja pakkuda toodangut sinna.

Vendade jaoks on mahedalt kasvatamine nii põhimõtte küsimus kui ka turundusargument. Järjest rohkem on allergia ja talumatuse all kannatavaid inimesi, kes vajavad puhast toitu. Peale mahemärgi on Tõrvaaugu talu toodetel märgistus tsöliaakiahaigele, mis kinnitab, et toode ei sisalda gluteeni. Kuigi tatar ise gluteeni ei sisalda, siis tavalist tatart ostes selles päris kindel olla ei saa. „Nisuteri võib tatra hulka sattuda näiteks kombaini torudes, kui see on varem nisu koristamas käinud, samuti kuivatis või tööstusliinil, kui seal on varem nisu käideldud. Võimalusi on tegelikult palju, meil on need kõik välistatud,” kinnitab Janno. Nii ongi toodetel kaks märki: mahe ja gluteenivaba.

„Mittemahedalt kasvatada on palju lihtsam: pritsid umbrohutõrjet ja väetist ning taimed muudkui kasvavad,” märgib Janno. Sellist varianti pole siiski kaalutud. „Oleme nüüdseks juba nii palju tööd ja vaeva näinud, seda pole mõtet tagasi keerata,” on Janek veendunud.

Enne tatra külvamist mahepõllule tuleb põldu umbrohu hävitamiseks mitu korda harida. Tegemist on õnneks kiirelt kasvava ja vähenõudliku taimega, mis lämmatab ise umbrohu. Tatra vähesel levikul meie looduses on omad plussid, sest taimel pole levinud haigusi.

Tavapõllumajanduses saab kasutada keemilisi väetisi, kuid vendadel on õnneks omast käest võtta mahedat lambasõnnikut. See on väärt kraam, millest tunnevad puudust paljud mahepõllumehed.

Siiski tunnistab Janek, et mahetatra saak jääb võrreldes väetatud põldudega kuni poole võrra väiksemaks. „Umbes tonn hektarilt tuleb vähem, meie saame tonni, nemad kaks kuni kolm,” teab Janek. Palju sõltub tegelikult sellest, kui hästi kombainiga tööd teha.

Seetõttu seisabki Tõrvaaugu tootmishoone kõrval uhke kombain. „ Selle väärtus on sama, kui ehitada endale poolteist maja,” sõnab Janek. Hoolimata kõrgest hinnast tasub oma kombain siiski ära, sest nii saab põllud puhtamaks ja saagivahe võib olla isegi kahekordne. Aga et kombain jõude ei seisaks, pakutakse koristusteenust teistele põllumeestele.

Hiliskevadine külm tegi liiga

Tatart võib külvata, kui mulla temperatuur on üle kümne kraadi. Tõusmed ilmuvad viis-kuus päeva pärast külvi. Tänavu külvati Tõrvaaugus tatar maha mai lõpus, ent juuni alguses tabas põldu öökülm. Põllul on täpselt näha, kuidas külmalaine on liikunud. Külmakahjustusega taimede asemele istutati kohe uued, kuid need on arengus paar nädalat maas.

Tatrataim on temperatuuri suhtes tundlik. Kasvuaeg on 60–90 päeva, vili valmib augusti teisel poolel. Külvisenorm on 400 seemet ruutmeetri kohta ehk 70–80 kilogrammi hektari kohta.

Tatra tolmlemiseks viiakse õitsemise ajaks põllule kuni kolm mesilasperet hektari kohta.

Mesilastele tatra valged või roosad õied meeldivad. Tatramesi on tume ja iseloomuliku omanäolise maitsega. Tõrvaaugu talul on maad 310 hektarit, millest metsa ainult kaks ja pool hektarit. Tatar kasvab 160 hektaril, 11 hektarit on kaera all, seitsmel hektaril kasvab Sangaste rukis. Ülejäänud on karja- ja heinamaa all.

Kolmest lambast alguse saanud kari on kasvanud 300pealiseks, põhikarjas on 140 isendit. Kolm aastat tagasi toodi karja tumedapealine Suffolki tõugu jäär ja hakati tegelema tõuaretusega. Suffolki lambad on suured ja heade lihavormidega. Lambaid on müüdud Rägavere mõisa karja täienduseks.

Mõned lambad on tehtud lihaks. Villa on viidud Märjamaale Kabala villavabrikusse, kus teenustööna kedratud paksu sokilõnga pakutakse laatadel.

Üldiselt ongi talu eesmärk väärindada kogu toodang. Lambad söövad ära kõik tatrajäägid ja annavad vastu head väetist. Isegi tatra õied kuivatatakse ja nendest saab teed teha.

Küll aga pole Janek leidnud rakendust tatrakestadele, mida tekib igal nädalal koorimise tulemusena 600 kilogrammi jagu. Tatrakestadest tehakse küll patju ja jahvatatakse jahu sisse, mida kasutakse leiva valmistamisel rukkijahu asemel. Kuid pool kestadest jääb ikkagi üle. On proovitud põllule väetiseks viia, aga kestad on kerged ja tuul lennutab need minema. Janekil on idee pressida need kokku briketiks, millega ahju kütta, aga selle teostatavust pole ta veel jõudnud uurida.

Seemet hoitakse endale ise, sest antud sort, mille nime vennad täpselt ei teagi, on ennast Tõrvaaugu talu põldudel õigustanud. „Tood uue ega tea, kuidas jälle minema hakkab,” räägib Janek.

Toortatraturg läheb Janeki sõnul endiselt ülespoole, kuid samas näib, et rohelisest tatrast hakkab turul küllastus tekkima. On vaja välja mõelda uusi tooteid. Küsitakse ka röstitult ehk harjumuspärast pruuni tatart, aga see ei ole nii tervislik, sest kuumutamine hävitab toitained ja mineraalid, mida toortatar täis on. Praegu pole Tõrvaaugu talul röstitud tatart plaanis pakkuma hakata.

Kokku pakutakse tatrast 25 toodet, mis kõik on talus enda välja mõeldud. Populaarsemad on toortatrakruup ja -jahu. Pastadest penne ja fusilli.

Pastategu käib kolm korda nädalas, sest masinast tulnu peab ööpäeva jagu 35 kraadi juures kuivatuskapis seisma. Kui kuivatuskapp taas vaba, algab uus pastategu.

Tõrvaaugu mahetalu tooteid müüakse laatadel, tehakse kaubaringe Pärnus ja Tallinnas, kaupa saab tellida kodulehe kaudu. Tooted on müügil paljudes kauplustes, läbirääkimised uute müügikohtade osas käivad. Väga hea müügikanal on näiteks Rimi Talu Toidab osakond. Lisaks oma Tõrvaaugu mahetalu kaubamärgile müüakse toortatrajahu, toortatratangu ja toortatrakruupi Selveris kaubamärgi Loodusvägi alt. Tõrvaaugu mahetooteid jõuab ka Soome.

Loe ka neid

Tagasi üles