Avatud talude päev jätkugu muutumatuna

Osaühingu Elise Aed perenaine Reelika Marrandi arvab, et üritus võiks olla kahepäevane.

FOTO: Dmitri Kotjuh

Ühepäevasele üritusele jagub piisavalt energiat nii külla tulnutel kui ka nende vastuvõtjatel. Kahepäevasena näevad avatud talude päevi vaid neilt kasu soovivad ettevõtjad.

Türi vallas elav Aili Mäger on avatud talude päeval osalenud kõigil aastatel ja pole kordagi mõelnud, et ettevõtmine võiks olla teistsugune. „Miks ta peaks olema teistsugune, kui on praegu toimiv üks igati meeldiv päev,” mõtiskleb ta. Mäger ei tea öeldagi, kas ta suudaks ise olla teisel päeval nii aktiivne külastaja, ega tea, kui külalislahke oleks teisel päeval pererahvaski.

Tänavu osales ta üritusel sõbrannadega ja koos külastati viit talukohta Järva- ja Raplamaal. Üle saja kilomeetri tuli nende taludepäeva tiir. „Alustasime kell 11 ja õhtul olime õigel ajal kodus tagasi. Sel ühel päeval tundsime kõikjal endid oodatud külalistena,” kinnitab ta. Üldse oli kogu ringi liikuv rahvas sel päeval sõbralikult naeratav ja liikluseski kuidagi iseäranis rahulik. Nii usub Mäger, et ühte head asja ei maksa tahta veel paremaks muuta. Tema mõtleb igatahes juba järgmisel aastal osalemisele, sinna Võrumaa poole. Ta loodab väga, et suures muutmistuhinas jääb alles siiani hästi toimiv avatud talude päev.

Ka Järva vallas Koigis elav Kadi Raudvassar mõtleb juba järgmisel aastal osalemisele. Kuigi nende pere kõrvu kostus avatud talude päeva teave tänavu kevadel alles esimest korda. „Pühapäeva hommikul otsustasime abikaasaga, et läheme ka perepojale talus elavaid loomi näitama. Ürituse kodulehelt laadisime alla äpi NaviCup ja selle abil valisime sihtpunktid,” selgitab ta. „Meile väga meeldis, et äppi oli lisatud kommentaarid, mida talu pakub ja mis täpsemalt on raha eest, see tegi otsustamise palju lihtsamaks.”

Praeguse korraldusega rahul

Peaaegu igal aastal avatud talude päeval külalistele avatud Põllemaa-Saare talu perenaine Anne Nurk ütleb kohe otse, et kui praegune üritus muutub kahepäevaseks, siis tema loobub. „Jätkugu parem muutmata kujul. Nii on rahvas selle omaks võtnud ja milleks seda muuta. Mina küll ei jõua kahel päeval külalislahke olla. Usun, et külastajadki ei jõuaks kahel päeval aktiivselt ringi liikuda,” sõnab ta.

Talupere on avatud talude päeval osalenud peaaegu kõigil aastail ja talu külastajate arv on jäänud poole tuhande kanti. Külastajad on peamiselt lastega pered nii lähimast linnast Türilt kui ka Tallinnast. Tänavu märkas Nurk nende seas eriti vanavanemaid lastelastega, kel hea tulla tallu, kus koerad, kassid, hobused ja lehmad kõik käepärast võtta. „Mina küll usun, et ei jõuaks see vanavanem kahel päeval lastelastega mööda talusid mütata.” Kuid ettevõtmine peab jääma, seda kinnitab Nurk reaktsiooni pealt, mida ta nägi ühel tüdrukutirtsul. „Meie talu tõmbenumbriks on kell 16 toimuv lehmalüps, mida saab vaadata ja kes soovib, ka proovida. Küll oli tore näha üliõnnelikku tüdrukut, kui ta saigi ise lehma nisast piima kätte. Sellise emotsiooni pärast tulebki avatud talude päevi teha,” räägib perenaine.

Põllemaa-Saare talupere ei osale ettevõtmisel raha teenimise eesmärgil. „Saime jäätisekokteili ja supi müügiga kulud tagasi ja jagub ka, et abis olnud lapsed ja lapselapsed spaasse viia, ja ongi kõik hästi,” kinnitab Nurk.

Et talupere soovib näidata ehedat taluelu, ei vuntsi nad elamist liiga üles. „Osaleme, sest mulle perenaisena meeldib palju rääkida ja sel päeval käivad külas ka paljud sõbrannad oma peredega.”

Nad osalevad järgmiselgi aastal, kui ettevõtmine jätkub neile sobival kujul. Olenemata sellest, et külastajate seas leidub neid, kes ettepandud lintidest ei hooli ja märkamatult pere elamissegi püüavad pilku heita. „Meie noored on nii hakkamist täis ja neile tuleb see võimalus anda,” lausub Nurk.

Tegutseti maksimumi lähedal

Wile Alpaca Farmi pererahvas teadis suhtlusvõrgustiku Facebook kaudu oodata külastajaid nii viie tuhande ringis ja oli selleks valmis. Kuigi täpset külaliste arvu nad ei teagi, sest osalejaid ei loendatud, kinnitab pereettevõtte perenaine Evelin Jenk, et tegutseti üsna maksimumi lähedal.

„Algul küll parklas abis olnud sõber proovis autosid lugeda. Esimese poole tunniga oli neid 50 ja edasi läks arvestus sassi,” lausub ta. Nii ei teadnud Jenk ülejärgmisel päeval öeldagi, kas nad järgmisel aastal osalevad. „Pole sellele veel jõudnud mõelda. Ilmselt võtsime vastu nii palju inimesi, kui suutsime. Meie hoov ju suuremaks ei lähe ja ekskursioone saame teha ka vaid peremees Imrega kahekesi. Me ei räägi ainult faktidest, vaid edastame oma lugu ja seda ei saa mitte keegi teine meie eest teha. Areneda ei ole meil enam justkui kuhugi.”

Samas tõdeb Jenk, et üritus iseenesest on tore ja muuta küll midagi ei tasu. Kui on näha, milline rahvahulk sel ühel päeval linnast maale tuleb, kohe nii palju, et maaeluministeeriumi serveridki lausa umbe jooksevad, siis selline üritus võiks toimuda muutmata kujul. „Miks mitte jätkata ettevõtmisega, mis üldsusele sedavõrd meeldib. Liituvad ju sellega maal elavad inimesed, kellel on, mida näidata,” arutleb ta. Peremees Imre Heinsaar märgib, et kui, siis vaid kahepäevaseks. „Siis saame teisel päeval ise käia teiste juures ringi vaatamas ja miks mitte ka ideid hankimas.”

Ka OÜ Elise Aed perenaine Reelika Marrandi arvab, et üritus võiks olla kahepäevane. „Kui ollakse selleks korraks korda tehtud, siis võib ju rohkematele näidata. Minu 15liikmeliseks kasvanud meeskond oleks küll valmis,” kinnitab ta.

Seda enam, et sissetuleku poolest on aiandustalule tegemist ühe korraliku laadapäeva sissetulekuga. Ainult et nüüd tuli klient ise taimede juurde. „Kohaletulnutele oli hoopis suurem valik, sest laadal kiputakse ikka küsima just seda, mida parasjagu kaasas pole. Kollektsioonpeenras kasvavad taimed näevad enamasti palju paremad välja kui juveniilsed potitaimed. Nii on kasu kahepoolne,” lisab Marrandi.

Elise Aeda külastab igal aastal umbes tuhat inimest. Oli neid enam-vähem sama palju siis, kui ettevõtmine toimus vaid Järvamaal, kui ka nüüd, mil neljandat aastat ollakse üle-eestilised. Marrandi usub, et ta on selle eest tänu võlgu ka koostööpartnerile Paasiku koertemõisale, kes tänavu näitas nende taimede kõrvale kaheksat haski tõugu koera. „Koos meie pere koertega oli külastajatele nunnutamiseks kümme väga sõbralikku haskit.” Korduvkülastajaid märkas Marrandi just koerte juures.

Nii teab Marrandi, et osalevad ka järgmisel aastal, sest tema usinad aednikud kinnitasid valmisolekut juba järgmisel hommikul. „Maaeluministeerium teeb üritusele korralikku reklaami. Meie korraldada on vaid koerad ja toitlustaja.”

Kokkuvõtteks

Maaeluministeerium kui üks avatud talude päeva korraldaja andis oma kodulehel teada, et tänavusel avatud talude päeval tehti ligi 160 000 külastust. Eelmisel aastal oli avatud talude päeval 120 000 külastust.

Praeguse seisuga oli kõige rohkem külastajaid Andre Farmis, kes luges kokku 6500 inimest (eelmisel aastal 5600). Samuti oli palju külastajaid Konju Mõisa Talu kitsefarmis, kuhu läks uudistama 5200 inimest (eelmisel aastal 4000), ning OÜ Voore Farmis, kus oli 3488 külastust (eelmisel aastal 1317).

Korraldajad on tänulikud kõigile taludele ja külastajatele ning kõigile, kes avatud talude päeva toimumisele nõu ja jõuga kaasa aitasid.

Loe ka neid

Tagasi üles