Põldmarjad ehk põldmurakad on juba valmis. Need kasvavad kivisel pinnal põlluteede ääres, vahel ka metsaservas ja mere ääres, jõekaldal.
Kuumus kestab, taimed õitsevad kiiresti
Ise olen neid kohanud Aseriarus ning Vainopea ja Kunda ranna lähedal. Tumedad vaarikasarnased marjad sisaldavad kaaliumi, magneesiumi, rauda, kaltsiumi, joodi, C-vitamiini ja kiudaineid. On kasulikud külmetuse korral, ajavad higistama, leevendavad kurguvalu, hävitavad seedekulglas pahaloomulisi baktereid, korrastavad seedimist ja neerude tööd. On kasulikud südamele ja rahustavad närve. Põldmarja omadused säilivad ka kuumutamisel, nii et neist võib moosi ja mahla teha, samuti sügavkülma panna. Koguda ja kuivatada võib ka põldmarja lehti ja võrseid teeks. Neilgi on põletikku, valu ja mikroobe vähendav toime. Kasutada saab teena ja tõmmisena mao- ja soolepõletiku, gastriidi ja palaviku vastu.
Raudrohi on hea seedimisele, maksale ja sapiteedele. Spasme lõõgastava toimega raudrohutee aitab neeru- ja emakavalu korral ning on põletikuvastane. Raudrohi sobib neeru-, maksa- ja naistetee sisse, paljud joovad seda ka organismi tugevdamiseks ja seedimise parandamiseks.
Paiselehte saab veel koguda, lehed on plekkideta ja ilusad rohelised. Paiselehetee aitab köha, bronhiidi, astma vastu, puhastades hingamisteid rögast ja mädast. Teed ei soovitata järjest üle 10 päeva juua, sest sisaldab raskmetalle, mida taim mullast endasse kogub. Võib kasutada seguna teedes koos liivatee, iisopi või männipungadega. Paiselehti kuivatatakse, ladudes need tagurpidi, hall pool üles, kuivatusrestile või alusele.
Viimane aeg on koguda põdrakanepi õisi ja lehti, kui otsida metsaservalt õitsemata taimi. Ülemised värsked õied ja õiepungad saab varrelt ära tõmmata ja kuivatada koos lehtedega, mis on veel ilusad. Põdrakanep on immunsüsteemi tugevdav, hormonaalsüsteemi korrastav, rahustav ja põletikke leevendav taim. Eriti sobib mao limaskesta põletiku ja soolepõletiku korral. Põdrakanepi lehti kuivatatakse tee jaoks, kuivatatud lehtedest saab valmistada rohejahu, mida kasutada talvel smuutides, kotlettides ja küpsetistes. Kookidesse ja küpsistesse võib lisada kuivatatud (hooajal värskeid) õisi ja õienuppe.
Salvei aitab üleminekueas leevendada kuumahooge, maitsetaimena ja teena soodustab salvei seedimist, aitab kurgu- ja häälepaeltepõletike vastu. Koos kibuvitsa ja kassinaeri õitega saab hea kurgutee. Külmetuse korral võib teha kohe tassi salveiteed, salvei sobib ka maitseaineks rasvasele lihale ja aedviljale. Kana salvei- ja koorekastmes on tuntud hõrgutis.
Kurgirohi õitseb kuni külmadeni ja kui põuaga kuivabki, siis niiskuse ja vihmaga hakkab uuesti kasvama. Õied sobivad salatisse, võileibade ja tortide kaunistuseks, lehti saab tainas paneerida. Kurgirohul on kurgi lõhn ja maitse. Helesinised õied on tähe kujuga. Raviomadustelt on sel depressioonivastane toime, parandab neerude tööd ja vähendab turseid. Liialdada ei tasu, sest sisaldab alkaloide. On väidetud, et vähendab tselluliiti. Seemneid võib veel nüüdki külvata, edaspidi külvab end ise. Sobib kasvuhoonesse kurkide ja tomatite vahele, meelitab mesilasi tolmeldama.
Kassinaeris ja altee õitsevad juba ammu. Nende õisi saab koguda köha- ja kurgutee jaoks, aga abi saab neist ka kõhukinnisuse, gastriidi ja maohaavandi vastu. Lehed sisaldavad limaaineid ja neidki saab kasutada. Kõhuhädade korral tuleks teed juua enne sööki ja õhtul enne magamajäämist, eriti öiste maovalude vastu.
Kel ilutaimena kasvavad rukkililled, siis nende õisi võib koguda neeruteeks ja silmakompressiks. Silmakompressi saab valmistada rukkilillest koos kortslehe ja silmarohuga. Aitab väsinud silmadele, turse ja põletiku vastu. Ilusaid siniseid õisi kasutatakse ka küpsetistes ja lauakaunistuseks.
Kurdleheline kibuvits. Rannas võtavad esimest oranži värvitooni juba kibuvitsamarjad. Kui marjad on tumeoranžid või erkpunased, on need kuivatamiseks valmis. Suuremad marjad võib enne kuivatamist pooleks lõigata. Kibuvitsamarjad on meil C-vitamiini allikas, talvel aga hea abiline kurgu ja ülemiste hingamisteede limaskesta tugevdamiseks. Kibuvitsamarja tee salvei, iisopi või ingveriga sobib külmetuse vastu. Hiljem saab üliküpsetest marjadest teha siirupit ja moosi, aga see aeg tuleb septembris.