Karu tohib küttida vaid kahjustuste piirkonnas

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Eesti metsades elab umbes 700 karu.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Augustist algaval karujahi hooajal tohib Eestis küttida kuni 61 pruunkaru, mis on viie võrra mullusest rohkem. Kuna tegemist on kaitsealuse liigiga, on jaht karule lubatud vaid kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.

Süsisel hinnati karude arvuks 700 isendit, sama suur oli number aasta varemgi. Karu käekäigu üheks indikaatoriks on sama-aastaste poegadega pesakondade arv. 2017. aastal registreeriti Eestis kokku 65 sellist pesakonda. See on pisut vähem kui mullu, pikemat perioodi vaadeldes viitab see aga jätkuvalt karude arvukuse taastumisjärgsele stabiliseerumisele.

Lisaks suurenenud siginud emasloomade arvule paistavad viimased neli aastat silma ka kõrge pesakonna keskmise suurusega, mis on jäänud vahemikku 2,15–2,58. Sama number varasema perioodi kohta oli 2,1. Siginud ehk poegadega emakaru küttimine on jahieeskirja järgi keelatud.

„Nende andmete põhjal võib kinnitada, et meie karupopulatsioon on heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Samas on sellel ka oma varjupool – suurenenud arvukus tingib ka kahjustuste kasvu. Eelkõige on kannatajaks mesinikud, aga ka loomapidajad. Tänavu on karukahjustuste tase siiski mõnevõrra madalam, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.

Tänavu on karud lõhkunud Eestis 140 mesitaru, hävitades 173 mesilasperet. Aasta varem oli need näitajad vastavalt 205 ja 230. Lisaks murdis karu ühel juhul talumajapidamises seitse kana, mis on üsna harukordne juhtum. Kahju on tehtud ka põldudel seisvatele silorullidele, kus lõhutud kile tõttu sööt rullis rikneb.

Kahju põhjustanud nuhtlusisendite tabamiseks väljastas Keskkonnaamet juuli alguses eriload kahe karu küttimiseks Lääne-Virumaal ja ühe Tartumaal. Lääne-Virumaa karud on tänaseks kütitud. Mõlema Lääne-Virumaal kütitud isendi puhul oli ühiseks tunnuseks vähene inimpelglikkus, mistõttu ei reageerinud nad peletamisele ning jalutasid toitu otsides julgelt talude õuedel.

Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas. Maakonna limiit omakorda on jagatud jahipiirkondade vahel ning rohkem on suunatud küttimist neisse piirkondadesse, kus kahjustusi on viimasel paaril aastal kõige rohkem esinenud.

Karu küttimise kvoodid maakonniti:

Harju maakond – 9

Hiiu maakond – 0

Ida-Viru maakond – 14

Jõgeva maakond – 5

Järva maakond – 5

Lääne maakond – 0

Lääne-Viru maakond – 11, neist kaks on eriloa alusel juulis juba kütitud

Põlva maakond – 4

Pärnu maakond – 2

Rapla maakond – 4

Saare maakond – 0

Tartu maakond – 4

Viljandi maakond – 3

Valga maakond – 0

Võru maakond – 0

Tagasi üles