Juuli viimasel nädalavahetusel toimub Ida-Virumaal, Peipsi põhjarannikul ja Alutaguse maastikel Eesti Looduskaitse Seltsi 51. kokkutulek.
Eesti Looduskaitse Selts peab kokkutulekut loodava Alutaguse rahvuspargi maastikel
Tänavuse kokkutuleku piirkond ei ole valitud juhuslikult – loomisel on Euroopa Liidu idapoolseim Alutaguse rahvuspark. Neljapäeval, 26. juulil kiitis valitsus heaks selle moodustamise.
Eesti Looduskaitse Selts oli Eesti esimese – Lahemaa Rahvuspargi loomise algataja. Tänu Jaan Eilartile ja Seltsi esimesele esimehele Edgar Tõnuristile loodigi Lahemaa Rahvuspark.
«Oleme nüüdki Eesti kuuenda Alutaguse Rahvuspargi sünni juures,» ütles seltsi esimees Vootele Hansen. «Seltsil on Ida-Virumaal viis tublit osakonda – Narva, Sillamäe, Jõhvi, Sonda ja tänavuse kokkutuleku korraldaja Alutaguse. Kokkutuleku hing ongi Alutaguse osakonna juht Anne Nurgamaa. Loodame, et meie Selts ja tänavune üle-eestiline loodusesõprade kokkutulek annab olulise panuse uue rahvuspargi loomisele ning on sündmuseks kogu piirkonna looduse ja kultuuriloo tundmaõppimisel.»
Kokkutulekule oodatakse rohkem kui 400 inimest Eesti erinevatest paikadest - Saaremaast Võrumaa ja Tallinnani.
Kokkutuleku ametlik avamine toimub laupäeval, 28. juulil Iisaku lauluväljakul. Loodavast Alutaguse rahvuspargist kõneleb Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel. Alutaguse loodusest ja inimestest räägivad TÜ inimgeograafia teadur Taavi Pae, Etnobotaanik Raivo Kalle ja Anne Nurgamaa Iisaku kihelkonnamuuseumist.
Järgnevad bussiretked Alutaguse maastikel. Õhtul ollakse koos Kauksis RMK laagriplatsil. Sündmus lõpeb pühapäeval Narva jõe alguses – Vasknarvas.
Kokkutulek ise algab aga juba reedel. Õhtul külastatakse Tuletorni festivali Rannapungerjal, mille eestvedajaks on tuntud näitleja ja piirkonna patrioot Guido Kangur.
Tänavune kokkutulek on pühendatud Eesti Vabariigi 100. juubeliaastale ja seltsi asutaja Jaan Eilarti 85. sünniaastapäevale ning seal tutvustatakse ka seltsi poolt välja antud albumit «Eesti rahvusmaastikud sõnas ja pildis» – autorid Juhani Püttsepp ja Ingmar Muusikus.