Valitsus põllumajanduses eriolukorda välja ei kuuluta, kuid palub pankadelt mõistmist

Pildil vasakult Siim Kiisler, Jüri Ratas, Janek Mäggi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Valitsuse teatel ei ole võimalik seoses põuaga põllumajandussektoris kuulutada välja hädaolukorda, kuid palub pankadel ning kokkuostjatel suhtuda põllumeeste olukorda mõistvalt.

«Olukord põllumajandussektoris on keeruline, isegi väga keeruline ja erakorraline. Juriidikast rääkides vastab tõele, et tõesti erakorralise olukorra väljakuulutamise võimalust tänane hädaolukorra seadus seoses põuaga ette ei näe,» ütles peaminister Jüri Ratas.

Hetkel kannatavad põuast enim suviteraviljad, heintaimed ning köögiviljad ja aiad. Ratase sõnul on pöördumine tehtud ka Euroopa Komisjoni poole, kuid hetkel ei nähta erakorralise toetuse eraldamise võimalust.

Maaeluministeerium valmistas Ratase teatel ette pöördumise pankadele ja teraviljakokkuostjatele. «Palve on suhtuda mõistvalt põllumeeste olukorda,» ütles Ratas. Tema sõnul koguneb tuleval nädalal erakorralisele istungile ka maaelukomisjon, mis arutab põllumajandussektori esindajatega tekkinud olukorda ja võimalikke lahendusi.

Pöördumses seisab, et selle aasta kevad ja suvi on olnud erakordselt soe ja kuiv. Sademetevaene ilm on mõjutanud taimede kasvu üle Eesti. Ilmateenistuse andmetel oli keskmine sademete hulk selle aasta mais ligikaudu 60% väiksem võrreldes pikaajalise keskmisega. Samuti oli keskmine õhutemperatuur neli kraadi kõrgem kui tavaliselt ja päikesepaistelisi tunde tavapärasest kuni 48% rohkem. Erakordne kuivus jätkus juunis, kui Eestis keskmiselt oli sademeid 39% vähem ja päikesepaistelisi tunde 18% enam kui tavapäraselt ning kuiv ja kuum on olud ka juuli. 

Põud, mis lisaks Eestile on tabanud ka teisi ELi riike, on vähendanud taimede kasvu. Heintaimede vähene kasv ja halvem kvaliteet on viinud loomasööda puuduseni – rohusööda esimese niite saagikus oli vaid 30-50% võrreldes eelmiste aastatega ning jätkuv kuumus ei võimalda head saaki saada ka hilisematest niidetest. Samuti kannatab põua käes suvivili ning prognoositakse, et sõltuvalt piirkonnast jääb 30-70% tänavusest saagist saamata. Talivili on kuivust veidi paremini talunud, samas eelmise sügise liigsed sademed ei võimaldanud seda planeeritud mahus külvata. 

Olukorra teeb veelgi keerulisemaks asjaolu, et tänavu on juba kolmas aasta järjest, kus rasked ilmastikutingimused ei võimalda põllumajandustootjatel planeeritud saaki saada, see on vähendanud rahavooge ja tekitanud makseraskusi. Samas on põllumajandus riigi jaoks strateegiline toidutootmise sektor ja oluline majandusvaldkond, kus on palju pikem tootmistsükkel ning peamised põllumajandustootmise põhivarad, milleks on maa, ehitised ning produktiivloomad, ei ole üldjuhul mobiilsed.

Lisaks on maaeluministeerium pöördunud seoses põua ja põllumajandussektori keerulise olukorraga Euroopa Komisjoni poole, kes on 2018. aastaks teinud Eestile, Lätile, Leedule, Soomele, Rootsile, Taanile, Poolale ja Portugalile erisuse, mis võimaldab ka rohestamise toetuse ökokesa tootmispiiranguga aladelt sellel aastal loomasööta varuda. Kuna põuast tingitud probleeme on ligikaudu pooltel ELi liikmesriikidel, siis on võimalikke leevendamisvõimalusi arutanud ka ELi põllumajandusministrid. 

Kuigi tekkinud olukorras annavad osaliselt leevendust sellel aastal võrreldes eelmise aastaga ligikaudu 10 miljoni euro võrra suurenevad põllumajandustootjate otsetoetused, mida kokku makstakse otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot ning lisaks sellele makstavad üleminekutoetused 18,4 miljonit euro ulatuses, võib siiski tekkida suurel hulgal neid olukordi, kus põllumajandustootjad ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita. 

Seoses eeltooduga pöördus maaeluministeerium pankade ja kokkuostjate poole palvega leida nii neid kui põllumajandustootjaid rahuldavaid võimalusi juhtudeks, kui põllumajandustootjatega sõlmitud lepingute täitmise osas esineb takistusi või viivitusi. 

Samuti paluti mõistvat suhtumist ja vastutulekut, kui põllumajandustootjad pöörduvad pankade poole palvega lepingutingimuste ülevaatamiseks. 

«Riigi poolt näeme, et põllumajandus on ka tulevikus oluline majandusvaldkond, mille pikaajalised tulevikuväljavaated on positiivsed. Meie taime- ja loomakasvatajad on hoolimata keerulistest aegadest järjest efektiivsemad. Lähiaastatel aitab meie põllumeeste konkurentsipositsiooni parandada mh eelpool nimetatud otsetoetuste kasv, mis peaks jätkuma ka järgmisel EL eelarveperioodil,» seisab pöördumises. 

Maaeluministeeriumi pöördumisele kirjutas alla maaeluministri asendaja, keskkonnamister Siim Kiisler, kelle sõnul oli samasugune olukord ka talvel metsandusega, kus maa oli pehme ja sektori esindajad soovisid hädaolukorra välja kuulutamist. Kiisleri sõnul tuleneb eriolukorra välja kuulutamise soov Lätist, kus on eriolukorra välja kuulutamine teistsugune protsess. «Meil Eestis on hädaolukord selleks juhuks kui elutähtsad teenused on häiritud, siis rakendub selle seaduse loogika. Samuti metsanduse puhul pöördusime pankade poole, klientide poole, lõpuks olukord lahenes,» märkis Kiisler.