Vee, põhu ja õhu asemel ainult vesi ja õhk

Silotegu eelmisel nädalal Tartumaal.

FOTO: Kristjan Teedema

Kui väiketalunik pole kuumusest tingitud olukorras veel väga ärevgi, näevad suuremad karjakasvatajad selles juba vähemalt väiksemat sorti katastroofi.

Kahesajapealise karjaga taluperemees Arvo Kuutok sõnab, et loomasööda varumine on poole peal ja kogutud on tänavuses kuumuses veidi alla poole vajaminevast kogusest. Nii pole ärevuseks väga põhjust. „Kaks esimest niidet on tehtud, teine oli küll suht nigel, kuid loodan kolmandale. Kuivus on kestnud juba sedavõrd pikalt, et aeg on vihma sadama hakata ja siis peaks ka kevadistest külvidest juba rohusööta saama,” lausub ta. Nii loodab Kuutok talveks vajaliku rohusööda kätte saada. Selles usus kasvab põllul veel teraviligi.

Sargvere PÜ juht Toomas Uusmaal tuleb sööta varuda üle tuhandepealisele karjale ja sellest nädalast alustas vilisesilo tegemist koos ädalaga, mis tänu üle käinud vihmahoogudele sai veidigi kasvuhoogu.  „Rohusööta on vähe kogutud, vaid üle veerandi vajaminevast. Muidugi sees üsna kõvasti kripeldab, kuid maaeluminister jättis erakorralise olukorra ju veel välja kuulutamata,” imestab ta. Põllumehel pole Uusmaa teada saaki enam suurt kuskilt loota. „Mais ka põdes selles kuumuses tükk aega. Nüüd on küll tagasi roheliseks läinud, kuid kes teab, mis saaki sealtki saab. Teravili on nii hõre, võrsumine ju õigel ajal ära jäänud,” loetleb ta. Nii on Uusmaa meelest sama ekstreemne aasta ka Eesti põllumehel nagu teistelgi. „Aga ei, ministri arvates peame me erilisi kangelasi jälle mängima,” imestab ta.

Uusmaa rõõmustab, et eelmisest aastast veel heina üsna palju  alles ja midagi silostki, mida saab sööta veel siiani väljas käivale karjale lisaks. „Katastroofiline aasta on see kindlasti, kuid kõik selgub sügisel.” Teist sellist kuivuse aastat 1980. aastast põllumajanduses tegutsev Uusmaa ei mäleta, seega pole tal võimalik ka kogemusele toetuda. „Eks hädaga söövad loomad ka talivilja põhku. Vanasti ju öeldi, et loomasööt oli vesi, põhk ja õhk, tänavu tundub, et jääb ainult vesi ja õhk,” leiab ta siiski veel võimaluse nalja teha ja kinnitab, et karja likvideerimisele ta veel ei mõtle.

Estonia osaühingu juht Ain Aasa sõnab, et loomasööda kogumises näeb temagi juba keerulist seisu. „Oleme miinuses ja nüüdseks on seis läinud juba sedavõrd raskeks, et paneb mõtlema sellele, kuidas edasi toime tulla,” lausub ta.

Loomasööda kogus, mida Estonia oma karja suuruse juures vajab, on suur.  Nii ei taha Aasa veel täpselt öeldagi, mida nad välja mõtlevad. „Teravilja oleme juba hakanud siloauku loomasöödaks koguma, kuid eks näis, mida veel tuleb välja mõelda. Karja vähendama ei hakka,” kinnitab ta.

Ka Ameerika poole Aasa loomasööda vajaduses veel ei vaata. Ta ei taha selles katastroofihõngulises kuumuses veel siiski uskuda, et kodumaalt sööta kätte ei saagi. „Ei taha uskuda, et Eestimaa loodus nüüd põllumehe päris lootusetusse seisu jätab. Kui vaja, siis ostame maailmast juurde teravilja, see on lihtsam kui koresööta või silo osta,” arutleb ta.

Eelmisest aastast Estonia OÜ-l midagi nii palju varuks ei jäänud, et nüüd sellele toetuda. „Jah, päike lõõmab juba pikalt, võtab igasuguse optimismi minultki,” lausub ta tõsinedes. Seda, et maaeluminister jättis erakorralise seisu välja kuulutamata, Aasa hinnata ei taha. Raha nii või teisiti loomale ei sööda ja põhiotsused tuleb ettevõttes ikkagi endil teha.

Maaeluministeerium otsib ja analüüsib koostöös põllumajandussektoriga kõiki võimalusi, kuidas põllumehi põuast põhjustatud raskustes aidata. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põuaga sel aastal probleeme nii Põhja-, Kesk- kui ka Lõuna-Euroopas, kuid erakorralise olukorra väljakuulutamise võimalust praegune hädaolukorra seadus ette ei näe.

Loe ka neid

Tagasi üles