„Kalakuningad” tagavad värskuse ja soodsa hinna omapüütud kalaga

, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valminud on järjekordne ahjutäis suitsukala, esimeseks degusteerijaks Hando Tamm.
Valminud on järjekordne ahjutäis suitsukala, esimeseks degusteerijaks Hando Tamm. Foto: Toomas Šalda

Tänu kalurist isale juba teismelisena mere ja kalapüügiga harjunud vennad Hando ja Kardo Tamm leidsid, et kala lihtsalt püüda ja kokkuostjale müüa on küll igati asjalik ja tubli töö, aga kui majanduslikult edukam tahad olla, tuleb riskida ja luua oma ettevõte

2007. aastal asutasidki nad osaühingu Conorel Grupp. Nüüdseks on Pärnumaa teedel liiklejad juba harjunud suviti teede ääres nägema suitsukalalette kirjaga „Parim suitsukala”, kevadel avati kaubamärgi „Kalakuningad” all kalapood Pärnu turul ja Lindil asuva lapsepõlvekodu juurde ehitati nägus kalasuitsutamispaviljon, kust kohalikud ja kaugemalt tulijad üha sagedamini värskelt ahjust tulnud suitsukala ostmas käivad.

Praeguse plaani kohaselt jõuavad järgmisest kevadest poeletile „Kalakuningate” kalatooted, mis Hando kinnitusel saavad olema „just selle õige kalamehe maitse järgi” valmistatud.

Merel juba poisikesena

„Käisin juba 13aastaselt päris sageli merel. Tallinnas õppides küsisin vajadusel päev varem koolist ära ja tulin kala püüdma. Pärast isa surma pusisime vennaga kahekesi. See võttis küll aega, aga üha selgemalt mõistsime, et peale püügi tuleb hakata endal ka müüma,” meenutab Hando ja lisab, et neid jutte, et kalaga ei tasu tegeleda, ei ole vaja liiga tõsiselt võtta. „Jah, kui ainult püüda ja pärast päev otsa poe juures õlut libistada, ongi tulemus null, aga kui püügile lisada arukas turustamine, on asjal jumet. Noorena meil eriti võimalusi polnud, unistasime küll ja pidasime plaani, aga selge oli, et ilma tõsise tööta ei tule midagi. Tasapisi võimalused avardusid. Oli selge, et kõige lihtsam variant, et püüame ja viime kogu saagi kokkuostu, meid ei rahulda. Kokkuostjad dikteerisid, millal püüdma minna, ega maksnud õiglast hinda. Tuli teisi lahendusi otsida.”

Mõistagi läheb suur osa Conorel Grupi püütud kalast nüüdki kokkuostu, sest neljasadat tonni räime ikka ise maha ei müü, aga mida saab otse tarbijani viia, seda ka viiakse. „Hakkasime katsetama suitsukalaga, mida teede ääres praegugi reedest pühapäevani pakume, ja suitsukala saab meie juures Lindil süüa kohapeal suitsuahjude kõrval. Aprilli alguses avatud Pärnu kalapoes me ulmekoguseid ei müü, aga väljundina on sellest ikkagi kõva tugi. Kui veel kalatööstuse tööle saame, on mängumaa veelgi laiem. Kuigi kalatooteid pakutakse Eesti poodides palju, ei ole mina leidnud selliseid, millega päris rahule jääksin. Näiteks sellist koha punases marinaadis, mida ise seni enda tarbeks oleme teinud, pole kuskilt võtta. Olen kindel, et rahvas tahaks neid ehedaid õigeid kalamehe maitseid vähemalt proovida. Retseptiraamat on meil paks. Palju ideid annavad kliendid ise, kes üht või teist kalatoodet küsivad. Üsna sageli küsitakse pooltooteid. Kui keegi tahab nädalavahetusel kala suitsutama hakata, helistab ta ette ja meie teeme tema eest ettevalmistused ära, tahame inimeste jaoks kala tarbimise võimalikult lihtsaks ja mõnusaks teha. Nipet-näpet on veel teha, köögitehnika tuleb veel osta ja sisse seada, aga aasta pärast peab tööstus korralikult toimima,” on Hando veendunud.

Suurtööstust vennad Tammed rajada ei plaani, jäädakse käsitöö juurde, Eesti väikese turu jaoks jõuab ka nii vajaliku koguse valmis teha. Esialgu on kavas alustada paarikümne tootega.

Müüvad enda püütud kala

Kui varasematel suvedel mehed eriti püügiga ei tegelenud, pigem parandasid võrke ja tegid muid ettevalmistusi, siis nüüd, kui pood on avatud, tuleb suvelgi merel kala nõuda. „Valiku soliidsena hoidmiseks püüame ka praegu, viisteist püünist on sees.”

Kuigi ettevõttel on palgal viiemeheline püügimeeskond, kipuvad mõlemad vennad ka ise merele. „Kardoga meil otseselt ülesanded jaotatud ei ole, vast veidi rohkem on minu peal see, mis püügiga seotud, aga merel käime vajadusel mõlemad. Kõige raskem on mõistagi kevadise räimepüügi ajal, kui tõusta tuleb juba kesköö paiku. Kuna meil on osa kaste kaldast hästi kaugel ja kell seitse peame tagasi olema, tulebki varakult tegutsema hakata. Päevas teeme mõnikord kolm ringi, kell 12 oleme tagasi teise tiiruga, vahel veel ka õhtul kella viieks. Õhtul seitsmest jõuad koju, magad mõne tunni ja lähed jälle. Selline tempo kestab kevadise räimepüügi ajal umbes kuu aega. Poe asju ajasime telefoni teel, aga meeskonna teised lülid saavad nüüd juba enamiku ülesannetega ise kenasti hakkama. Kui tööstuse avame, tuleb praegusele seitsmele-kaheksale töötajale paar inimest lisaks otsida,” kirjeldab Hando kalafirma argipäeva.

Nii poes kui ka teede ääres pakutava kala juures on esmatähtis värskus. „Kalakuningate” kaubamärki püüavadki vennad Tammed kalasõpradele tutvustada peamiselt värskuse ja soodsa hinna kaudu. „Neid kaht on võimalik ühendada vaid juhul, kui müüd enda püütud kala, vaheetappide vältimine hoiab kokku nii aega kui ka raha. Meil on omapüütud kala 80–90 protsenti, aga angerja ja lõhe ostame meiegi sisse. Kõik liigid, mis Pärnu lahes elavad ja mida püüda tohib, on meie poes olemas: ahven, vimb, latikas, lest, kiisk, ümarmudil, särg, nurg jt. Isegi mudilat on ostma ja sööma hakatud. Oleme teda ise marinaadi pannud ja tulemusega väga rahule jäänud. Muidugi on kalu, mida ostetakse peamiselt kassidele, näiteks nurg. Aga valiku mõttes on ju hea, et ta letil on.”

Hooaegadel teevad kalakuningad kampaaniaid, näiteks särjekilo eest küsiti mõni kuu tagasi üks euro, eelmisel nädalal võis angerjat saada 16eurose kilohinnaga. „Kampaaniad annavad läbimüügile korralikku vurtsu juurde,” kiidab Hando.

Nii värske kui ka suitsukala müügiga võib Conorel Grupp rahul olla. „Suitsukalast läheb kõige paremini lest ja latikas. Hakkasime pakkuma ka suitsukoha, seda hinnatakse kõrgelt. Hiljuti peeti Lindil Meie Küla Pidu, rahvast oli lähikonnas palju ja meie suitsuahjud töötasid täistuuridel. Suitsukala on meil kogu aeg, aga kui on erisoove, tasub ette helistada.”

Maa Elu külaskäigu ajal saabus näiteks härrasmees, kel tütar külla tulemas ja selle sündmuse puhul lihtsalt peab kaks kilo suitsuangerjat laual olema. Järgmiseks päevaks lepiti kokku kellaaeg, mil klient oma delikatessi kätte saab.

„Väga palju tahetakse just siin ja praegu ahjust välja võetud kala. Alguses mõtlesime vennaga, et kui tuleb kolm-neli klienti päevas, on vahva, aga praegu on meie ootused kuhjaga täitunud. Toode on aus ja nõudlus korralik. Eriti teeb meele rõõmsaks, et koduküla kalurid käivad meie juures suitsukala ostmas, nemad ometi kehva kala ei sööks.”

Sama kehtib „Kalakuningate” poe kohta. „Meie kalapood on teistest eraldi, pelgasime esialgu, et äkki ei leita meid üles, aga esimesest päevast alates oli täistamp taga. Praegune poeruum jääb isegi pisut väikeseks. Pärnu turul on kolm värske kala kauplust ja kliente jagub kõigile. Ehk tulevikus avame poe kuskil mujalgi, aga Pärnu mõttes on turg ikkagi kala müügiks parim koht. Eks pood ole vajalik sellekski, et pärast tootmise käivitumist saaks seal oma kaupa pakkuda, meie sortiment laieneb,” on Hando rahul.

Oma ettevõtte loomisest on vendadel Tammedel möödas 11 aastat. „Üle oma varju ei ole mõtet hüpata, siis on lihtne kukkuda. Oleks ju saanud paviljoni, tootmishoone ja poe palju kiiremini teha, aga siis oleks pidanud laenu võtma ja seda me ei tahtnud. Meie pidasime õigeks stabiilselt areneda.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles