Aiand katsetab ja uurib biostimulantide mõju

Maarius Suviste
, Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanepi Aiandi OÜ tegevjuhi Margus Vahtramäe sõnul on tulemused kõige paremini näha katsepõllul kohapeal – katse on 24/7 kõigile vaatlemiseks avatud.
Kanepi Aiandi OÜ tegevjuhi Margus Vahtramäe sõnul on tulemused kõige paremini näha katsepõllul kohapeal – katse on 24/7 kõigile vaatlemiseks avatud. Foto: Maarius Suviste

Kanepi Aiand teeb kolmandat aastat suvelillede sordivõrdluskatseid näidispõllul, samas uuritakse biostimulantide mõju.

Aiand alustas 2016. aastal ripp-petuunia, bacopa (sasi-vesikaak) ja ruskme sordivõrdlusega. Eelmisel aastal olid katses ripp-pelargoon ja sanvitaalia. Tänavu on ripp-raudürt ja kuna mullu ei õnnestunud piisavalt palju sanvitaalia sorte kokku saada, siis on sanvitaalia ka tänavu.

Taimed on istutatud ühel ja samal ajal ühesuurustesse konteineritesse ja need kasvavad sarnastes tingimustes. Valgus, kastmis- ja väetistingimused on olnud liigipõhised.

„Kogume kokku nii palju kui võimalik eri tootjate ühe või teise liigi sorte. Sordid tulevad üle maailma,” ütleb Kanepi Aiandi OÜ tegevjuht Margus Vahtramäe. „Sordid paneme kõrvuti, siis saab vaadata ja võrrelda, mis neist saab.”

Tulemused on kõige paremini näha Kanepis katsepõllul kohapeal (katse on 24/7 kõigile vaatlemiseks avatud), aga kokkuvõtteid näeb ka aiandi kodulehel – pildid ja kommentaarid annavad hea ülevaate sortide kasvukujust, kasvutugevusest, õite värvusest ja suurusest.

Vahtramäe sõnul on see hea võimalus teada saada, kuidas tegelikult taimed meil kasvavad. „Muidu peab võtma kataloogi ja pilti vaatama, aga alati kõike ju ei näe. Aga siin saavad kõik tulla ja võrdlusi oma silmaga vaadata ja järeldusi teha,” märgib Vahtramäe. „Näiteks võib küll tunduda, et värv on üks ja seesama, kuid kasvukuju võib olla teistsugune.”

Näidispõllul käib ilutaimede kasvu ja arengu parandamise katse biostimulantidega. „Neid on küll katsetatud varem köögiviljade ja teraviljade peal, aga mitte lilledel. Oleme võtnud eri preparaadid, mida on turul saada, ja katsetame ilutaimede peal,” räägib Margus Vahtramäe.

Eesti Innovatsiooniklastri (EIK) ilutaimede projekti raames koostöös Eesti Maaülikooliga uuritakse biostimulantide mõju üheaastaste ilutaimede kasvule ja arengule. Katsed algasid eelmisel aastal ja kestavad 2020. aasta novembrini. Katse käigus mõõdab maaülikooli aianduse dotsent Leila Mainla taimede õisikute arvu, õisiku varre jämedust, taime suurust ja hargnevust, lehe klorofülli tugevust (lämmastiku tester) jm.

Kanepi Aiandi info põhjal on biostimulandid loodusliku päritolu ja koostisega preparaadid, millega töödeldakse taimi ja mulda, et parandada taimedes toimuvaid füsioloogilisi protsesse. Nende kasutamisega suureneb taimede vastupanu põuale, liigniiskusele, väheneb väetusvajadus ja paraneb kasv stressi tingimustes. Seega võiks biostimulantide kasutuselevõtt vähendada tootmiskulu, tõsta toodete kvaliteeti ja säästa keskkonda.

Mullu oli katses liikidevahelise pelargooni punase õievärviga sort Caliente ʻDeep Red’. Sama sort on katses tänavugi ja juurde on võetud aed-puispetuunia. Järeldusi näeb Kanepi Aiandi kodulehel.

„Puispetuunia on iseäranis keeruline, hästi tundlik ja kapriisne. Kui midagi on paigast ära, siis see on üks esimesi, mis näitab välja, et midagi on viltu,” ütleb Margus Vahtramäe.

Mõlemat projekti Kanepi Aiandis rahastab PRIA.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles