Kalasadamate uuendamise toetamine on aidanud säilitada rannakalanduse traditsioone

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Pildil: avatud kalasadamate päev Võsul

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja / Scanpix

Eesti rannajoone pikkus ja mitmekesise kalavaruga siseveekogude rohkus on ajast aega võimaldanud rannikukogukondadel tegeleda kalapüügiga. Välja on kujunenud pikaajalised püügitraditsioonid, kutselise kaluri amet ning olulisemad kohad, kust kala maale tuuakse. Kalasadamate uuendamise toetamise olulisusest ja rannakalanduse traditsioonide säilimisest kirjutab Maablogis kalamajandusosakonna kalanduse arengu büroo nõunik Liis Reinma.

 
A12A3416

Foto: Maaeluministeerium.

Ranna- ja sisevete kalapüük on kohalikele kogukondadele alati olnud oluliseks elatusallikaks. Rannakalandust (sh siseveepüük) kui majandusharu on oluline elus hoida ja kaluri elukutset kõrgelt hinnata, kuna see loob töökohti maapiirkondadesse ja toob kala nii kohalike kogukondade kui ka meie kõigi toidulauale.

Kalasadamate areng on oluline 

Rannakalanduse arengut toetab perioodil 2014–2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Üheks toetatavaks tegevuseks on kohaliku tähtsusega kalasadamate uuendamine. Toetuse eesmärk on kala kvaliteetselt randa tuua ning kalurile kaasaegsed ja ohutud töötingimused luua.

Kalurid on aastakümneid aktiivselt kasutanud kalasadamaid, mille ümber on arenenud ka muu külaelu ja tekkinud kogukonnad. Kalasadamad ja lossimiskohad olid pärast taasiseseisvumist väga halvas tehnilises olukorras – kaid, hooned ja seadmed olid amortiseerunud ja ohtlikud. Seda olukorda on aidanud parandada investeeringud kalasadamatesse Euroopa Liidu kaasrahastamisel (aastatel 2007–2013 Euroopa Kalandusfondist ning aastatel 2014–2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist).

Praeguseks on kõikides kalanduspiirkondades kalasadamaid olulisel määral uuendatud – renoveeritud on kaisid ja muule, soetatud on kaasaegseid seadmeid ja vahendeid ning rajatud on töö- ja olmeruume. Taastatud kalasadamad on olulised ka kohalikule kogukonnale, kes otseselt kalapüügiga ei tegele, kuid saavad kaudselt kasu sadamas toimuvast tegemistest – sadam on väljapääsuks merele, seal toimuvad mitmesugused üritused ja areneb kohalik väikeettevõtlus.

Mitmed kalasadamad pakuvad lisaks kala kvaliteetselt maale toomisele ka teisi võimalusi, näiteks turismiga seotud teenuseid. Kõige suurem kasusaaja on aga sealne rannakalur. Kalasadamate uuendamine on üheks heaks näiteks muutusest, mida on toonud EL-i toetuste kasutamine. Nende abil on rannakalandus muude sektorite kõrval maapiirkondades nähtavamaks muutunud ning rannakalanduse üks tarneetapp teinud olulise kvaliteedihüppe. Tõusnud on sektori maine tervikuna ja kalurid on kujunenud maapiirkonnas muude valdkondade kõrval arvestatavaks partneriks kohaliku elu kujundamisel.

Kogukonna kaasamise tähtsus

Kalasadamate uuendamisel on oluline roll kalanduspiirkonna kohalikul kalanduse algatusrühmal, kes kalanduspiirkonna kohaliku arengu toetusmeedet ellu viib (EMKF meede 3.3 «Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine»).

Eesti on jaotatud kaheksaks kalanduspiirkonnaks, mis katavad kogu rannikuala ja suuremate siseveekogude püügipiirkondi. Igaühes neist tegutseb kohalik kalanduse algatusrühm, kuhu kuuluvad piirkonna kutselised kalurid, kalanduse ja muude tegevusalade ettevõtjad, omavalitsused ja teised piirkonna arengust huvitatud organisatsioonid.

Algatusrühm tegutseb mittetulundusühinguna ning on avatud uutele liikmetele. Igaüks, kes kohalikus kalanduspiirkonnas elab või tegutseb, võib meetme elluviimisel osaleda – teha ettepanekuid ja avaldada arvamust strateegia elluviimiseks ja poliitika kujundamiseks, hääletada suuremate projektide valikul, osaleda koostööprojektides ning muudes kohaliku algatusrühma tegevustes. Suuremates kohalikes algatusrühmades on liikmeid üle saja.

Uuendatavad kalasadamad lepitakse kokku kohalikus algatusrühmas ning kajastatakse arengustrateegias, mis võetakse vastu algatusrühma üldkoosoleku otsusega. Sellise rakendussüsteemi eesmärk on kaasata otsuste tegemisse laiapõhjaline kogukond, kes teab kohalikke vajadusi ja võimalusi kõige paremini. Projektitoetuse taotlemiseks esitatakse taotlus algatusrühmale, kes hindab taotluse vastavust strateegiale ning teeb ettepaneku toetuse andmiseks. Seejärel esitatakse taotlused PRIA-le. Kohalikud arengustrateegiad, sealhulgas info toetuse taotlemise kohta, leiab kohalike algatusrühmade kodulehtedelt (http://www.kalateave.ee/et/kalanduse-algatusruhmad).

Lisaks kalasadamate uuendamisele toetatakse ka muid tegevusi: kalale lisandväärtuse andmist ja otseturustamist, majandustegevuse mitmekesistamist, kalade kudealade taastamist ning tegevusi sotsiaalse heaolu ja kultuuripärandi edendamiseks.

Kokku on PRIA heaks kiitnud 318 projektitaotlust, sealhulgas 49 koostööprojekti. Toetusi on määratud 9,2 miljoni euro eest (seisuga 30.04.2018). Kalasadamate uuendamiseks on 2018. aasta 30. aprilli seisuga rahuldatud 42 projektitaotlust kogusummas 3 miljonit eurot. Kogukonna juhitud kohaliku arengu edendamiseks on Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist perioodiks 2014–2020 ette nähtud 27,8 miljonit eurot.

Kalasadamate arengu ning teiste põllumajanduse ja kalanduse valdkonna teemadel saab kaasa rääkida «Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030» koostamise raames. Maaeluministeerium koos teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga kaasavad tegevustesse ka koostööpartnereid ja huvirühmi ning üheskoos seatakse eesmärgid, mille abiga aidatakse kaasa Eesti maaelu valdkonna arengule.

Allikas: Maablogi

Tagasi üles