Rannailma varjukülgedest

Foto: Eero Vabamägi

Öeldakse, et eestlane armastab permanentset rannailma. Sel aastal on rannailmu vist küll rekordiliselt jagunud (seda isegi juunis, kui ilm oli nii vesine, tuline kui ka väga jahe). Ometigi on permanentsel rannailmal omad varjuküljed. Ühest neist – põuast – oleme juba kevadel pikemalt juttu teinud.

Juuli Horisondis ilmus lugu "Ohtlik äike", mille juhtkiri: „Kuna juuli on Eestis suvesüda ja reeglina kõige äikeselisem kuu, siis räägime äikesest ja selle mõjust inimestele.“ Uurime lähemalt „leebete“ ja „kurjade“ äikeste olemust, et paremini  mõista nende põhjustatud traumade ja surmade tagamaid.

Ka äikesest oleme juba mitmel korral juttu teinud (vt eelmisi ilmajutte). Et valitsevad rekordkuumad päevad ja ilmateenistus on väljastanud kuumahoiatuse, siis on hea ja huvitav teada, kuidas mõjub ebatavaliselt soe ilm rahvatervisele.

Inimese tervisele võib ohtlik olla erakordselt kuum suvi. Eestis peetakse hädaolukorraks (kuumalaineks) sellist erakordselt kuuma ilma, kui ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on kõrgem kui 30 °C kauem kui kaks päeva. Seda on Eestis juhtunud perioodil 1961–2010 kokku 32 korral, neist kakskümmend viimasel aastakümnel.

Inimese tervisele peetakse eriti ohtlikuks ilma, kus ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on vähemalt 30 °C viie ja enama päeva vältel, mida on Eestis tulnud ette kokku viiel korral aastatel 2003, 2006 ja 2010. Lisaks veel on olulised kuumapäevad, kui õhutemperatuur on 30 °C üksikul või kahel järjestikusel päeval (Tarand jt, 2013).

Miks on see terviserisk? Äärmuslikult kõrge õhutemperatuur suurendab suremust ja haigestumist, laiendab teatud nakkushaiguste leviala, halvendab elutingimusi ja heaolu. Uuringud on näidanud, et ööpäevase maksimaalse õhutemperatuuri tõustes 1 °C võrra jääb suremuse tõus 1% ja 3% vahele olenevalt regioonist ja kuuma suve tervisemõju on kuumalainete tervisemõjust veelgi suurem. Nii näiteks põhjustas 2003. aasta erakordselt kuum suvi 16 Euroopa riigis kokku 70 000 lisasurmajuhtu. Lõpetuseks: aastail 1996–2013 tehtud uuringu järgi suureneb üldsuremus aasta keskmise õhutemperatuuri suurenemisel Eestis 1 °C võrra ehk 1,68% (aluseks on võetud aastate 2010–2014 keskmine suremus, muud tegurid peale õhutemperatuuri jäeti konstantseks) (Rekker, 2013).

Alates 14. juulist on iga päev kuskil Eesti pinnal õhutemperatuur üle 30 kraadi küündinud. Praegu on pilvisus tihenemas ja ilm muutumas sajusemaks, mistõttu niiskemas õhus ja pilvede all enam ehk üle 30 °C ei tule. Äikese- ja paduvihma oht on eriti suur alates 20. juulist, kui Eesti kohale jõuab madalrõhkkonna loodeserv. Siiski pole kaugeltki kindel, et sajud jõuavad igale poole – mõned kohad võivad kannatada põua käes edasi. Edaspidi ilm paraneb ja õhutemperatuur tõuseb.