Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Viimane aeg keeta angervaksasiirupit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Angervaks annab oma õitsemisega märku,
et praegu on viimane aeg mõelda angervaksasiirupi keetmisele.
Angervaks annab oma õitsemisega märku, et praegu on viimane aeg mõelda angervaksasiirupi keetmisele. Foto: Tairo Lutter

Niisketel loduheinamaadel, jõekallastel ja metsa ääres õitseb veel viimaseid nädalaid angervaks, andes märku, et praegu on viimane aeg keeta angervaksasiirupit.

Siirupi keetmiseks võtta 25 suurt angervaksa õisikut, 1 kg suhkrut ja 1 liiter vett. Lisada 300 g rabarberit, sidrunit, ebaküdooniat, sõstraid, tikreid, kukerpuumarju või muud haput. Kui liigesed on haiged, siis rabarber ei sobi igapäevaseks joomiseks, küll aga teised marjad!

Veest ja suhkrust keeta siirup, valada taimed ja marjad üle. Lasta seista vähemalt 24 tundi, siis kurnata ja ajada keema. Seejärel pudelisse või purki. Kui aega pole, võib panna angervaksa sügavkülma ja teha siis, kui aega on, näiteks pikkadel sügisõhtutel.

Angervaks on puhastava ja soolasid väljutava toimega, aitab palavikku alandada ja verd vedeldada. Ehk siis tegu on ravitoimelise siirupiga, millest saab igapäevast morssi teha. Kuna siirup maitseb hästi, saab sellest ka limonaadi valmistada. Siirupiga saab maitsestada jäätist ja muid magustoite.

Pärnaõied. Pargipärnad on küll juba õitsenud, aga nädala jooksul annab veel koguda metsapärna õisi, eriti varjulisemates kohtades. Toimeainete ja aroomi poolest on need paremadki. Pärnaõis on palaviku alandaja, aitab köha ja külmetuse vastu. Pärnaõied on puhastava ja verd vedeldava toimega. Vanasti jõid pärnaõieteed mõisaprouad peavalu korral ja närvide rahustamiseks.

Iisop on hea abiline köha, häälekaotuse ja kurgupõletiku korral. Üleminekueas naistel aitab higistamishoogude vastu. Hea maitsetaim lihale ja ubadele. Karepa ravimtaimeaias kasutame iisopit nõiasupi maitseainena koos pune ja liivateega. Tumedajuukselistel aitab iisop parandada juustel läiget ja värvi, soodustades ka juuste kasvu. Kasutatakse juuste loputamiseks ega pesta maha.

Pune. Meie metsaäärne pune on tuntud kui vorstirohi, mida verivorstile lisati. Aga pune on ka hea abiline köha ja külmetuse vastu, aitab leevendada menstruatsioonivalu ja toimib rahustavalt unetuse korral.

Praegu peenras vohav vesihein parandab neerude tööd ja aitab organismi puhastada. Sobib värskena, kui vars pole puitunud, salatisse. Hakitud vesiheinale võib teha kastme hapust mahlast, õlist ja meest, lisades tomatit jm aiavilju. Aga sobib ka niisama. Sobivad rabarberi-, sidruni-, sõstra- ja ebaküdooniamahl, aga ise olen ka palsamiäädikaga kastme teinud.

Hanemalts on täies kasvuhoos, enne õitsemist ja õitsemise alul saab selle lehti kasutada kotletitainas, hautistes, salatites, pestodes. Muidugi võib hanemaltsa ka kuivatada, talvel sobib teha jahuks ja kasutada toidus.

Münti tuleb koguda enne õitsemist, kuivatada, teha siirupit või panna sügavkülma. Mündid soodustavad seedimist ja sapieritust, lõõgastavad ja sobivad magustoitude kaunistuseks ja maitsestamiseks.

Melissi tuleb koguda enne õitsemist, nii saab parema maitsega teematerjali. Meliss on rahustava ja spasme lõõgastava toimega, aitab valude vastu silelihastes, südames ja menstruatsioonivalu korral. Sobib magustoitude kaunistamiseks ja siirupina jäätise jm magustoitude maitsestajaks.

Naistepunast tehtud tee aitab pimedal ajal depressiooni vastu. Samuti on sel põletikuvastane toime, aitab kõhulahtisuse ja soolepõletiku korral. Naistepuna on ainus taim, millest saab teha õli, ilma et seda kuumutama peaks. Õied tuleks noppida. Mina teen seda kääridega, sest muidu määrib õisi muljudes näpud ja toimeainet jääb õli jaoks vähemaks. Panna purk õisi täis ja valada õliga üle. Ise kasutan viinamarjaseemne õli. Lasta kolm nädalat päikese käes seista, kuni õli värvub punakasvioletseks. Võib vahel puupulgaga segada. Seejärel kurnata ja säilitada jahedas. Määrida liigesevalu ja külma vastu, võib ka villase salli ümber panna. Stressi korral toimib massaažiõlina.

Liivateed aitavad köha korral, soodustavad seedimist ja sapieritust. Sobivad sea-, veise-, kala-, kana-, kalkuni- ja küülikuliha, aedvilja ning pitsa maitseaineks. Ka liivateed tuleb koguda õitsemise alguses. Eriti meeldiva maitsega on sidrunliivateed, mida ise kasutan ürdisoolas kala maitsestamiseks. Liivateest valmistatud tee on tõeline hõrgutis.

Veel õitsevad hobumadar, põdrakanep, kurerehad ja paljud muud taimed, on ju juuli õiekuu.

Tagasi üles