Kokkuostu hooaeg algas paar nädalat varem

Kilogrammi kukeseene eest maksti kümme eurot, mis võib parimal juhul teha päevasaagiks kaunis kopsaka summa.

FOTO: Paul Poderat

Järvamaal kogutakse juba tilli ja mustasõstralehti, Võrumaal mustikaid ja kukeseeni. Kuivus on jätnud kokkuostuhindadele jälje.

Türi linnas 1999. aastast aia- ja metsasaadusi kokku ostva Viibergi OÜ müügijuht Siim Ennuvere kinnitab, et kokkuostu hooaeg on algamas neilgi. „Usinalt tuuakse juba tilli, 10. juulil näiteks 280 kilogrammi, samuti mädarõikajuurt ja mustasõstralehti kurkide hapendamiseks.”

Kuigi köögiviljade, marjade ja metsaseente töötlemisele keskendunud ettevõte eelistab saadusi koguda teiste kokkuostjate käest, on teretulnud saaki tooma ka kõik eraisikud ning seda väiksemaski koguses. „Oleme avatud tööpäeviti kella 8–17 ja suuresti käib meil kokkuost fikseeritud hinnakirja alusel kogusest sõltumata,” täpsustab esimest hooaega tööl olev Ennuvere. Noor mees teab ka öelda, et hinnad pole võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt muutunud, kui, siis vaid mõni väike korrektiiv tõusu suunas. Nii on näiteks tilli kokkuostuhind tänavu 60 senti ja mustasõstralehtedel 1,50 eurot kilogrammi eest. Metsamarjade osas on tänavu juba teada, et kindlasti on kallim mustikas, sest saak pole just kiita. „Kiiresti riknevate marjade ja seente kokkuostuhind sõltub suuresti nõudluse ja pakkumise vahekorrast turul ning võib muutuda mitte päevade, vaid lausa tundidega,” selgitab ta seda, miks pole mõtet kokkuostu hindadest väga täpselt rääkidagi. „Kes tahab saaki meile tuua, see teab ette helistada ja saab ka hinna teada,” kinnitab Ennuvere.

Et Viibergi OÜ pakub ligikaudu 100 nimetust aia-, metsa- ja põllusaadustest valmistatud tooteid, võib neile Ennuvere sõnutsi tuua põhimõtteliselt kõike, mis aias, metsas või põllul kasvab. Praegusel kurkide sissetegemise hooaja algul vajatakse kiiresti juurde just mustasõstralehti, tilli on olemas alles pool vajalikust kogusest.

Aia- ja metsamarjad ning seened ostetakse põhiliselt Eestist. Valdav osa aiamarjadest ja õuntest pärinevad Türi koduaedadest, köögiviljad peamiselt Järva- ja Viljandimaa põldudelt.

Võru- ja Põlvamaal aia- ja metsasaadusi kokku ostva Berrymush OÜ juhatuse liige Toomas Trommel sõnab, et kokkuostu hooaeg on alanud võrreldes eelmise aastaga paar nädalat varem. „Esimesed korjajad on metsast välja toonud juba kukeseeni ja mustikaid,” kinnitab ta. Saak pole esialgu kiita. Eks kuivus on oma jälje jätnud, mustikad paistavad esimeste korjete pealt üsna kribukesed. „Küll lähevad paari nädala pärast suuremaks,” uskus mitmendat aastat kokkuostuga tegelev mees. Kukeseentel seevastu pole häda midagi. Nendele on hiljutised vihmasabinad andnud hea kasvuhoo.

Hind on korjajatele üsna meelepärane, vähemalt esimestele korjajatele, kes saavad marjade vähesuse tõttu hea kokkuostuhinna. Sellist, mida Trommel varasematest aastatest ei mäletagi. Näiteks kilogrammi kukeseene eest kümme eurot, mis võib parimal juhul teha päevasaagiks kaunis kopsaka summa. Samas tunnistab ta, et kokkuostuhind kukub samuti kärmesti. „Mida rohkem korjajaid metsas ja suuremat saaki välja toovad, seda odavamaks langeb hind. Sellised need turuseadused juba kord on.”

Püsikorjajad on suurest hinnakõikumisest teadlikud ja neid see ei heiduta. „Kes korjama harjunud, teeb seda rõõmuga mitu aastat järjest. Uusi korjajaid tuleb igal aastal, kuid eks igal kokkuostjal on enamik ikka vanad tuttavad,” räägib Trommel.

Tartumaal aia- ja metsasaadusi kokku ostva ASi Bacula juhataja Vahur Vuks kinnitab, et kel metsas oma korjekohad, need tahavad sealse saagi ikka välja tuua. Esimese ja kindlasti suurema raha saavad nad selle eest avaturult, kuid jagub ka kokkuostjatele. Vuksi meelest on metsasaadusi kokkuostu oodata veel natuke vara, kuid rabarberi ja maasikad on nemadki juba kätte saanud. „Esimesed mustad sõstradki on juba toodud, kuid need olid veidi toored nii nagu mustikadki,” nendib ta.

Kokkuostuhinda pole Vuks tänavu muutnud, sest pole vaja olnud. Rabarberit ta nii palju ei tahtnudki, kui pakuti ja maasikaid ostis oma kindlatelt kasvatajatelt. „Eks kokkuostuhindades on mul ikka oma mängumaa ja see sõltub rohkem marjakasvataja töökvaliteedist kui loodusest,” lisab ta.

Populaarne

Tagasi üles