Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Urka asemel tasub korralikus kohas ööbida

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Minister Urve Palo nentis, et temani pole väikemajutajate probleemid jõudnud.
Minister Urve Palo nentis, et temani pole väikemajutajate probleemid jõudnud. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti maaturismiettevõtetes on hinnatase sarnane Soome omaga, tingitud on see ennekõike riigi poolt seatud karmidest nõudmistest.

Kadrina vallas asuva Madi talu perenaine Pille Rüütel toob esile, et kui ennast majutuse pakkujaks registreerid, tuleb täita kõik majutusettevõttele esitatavad nõudmised. „Pole vahet, kas sul on kaks tuba nagu minul või pead Hiltonit või Radissoni,” lausub ta. Ning lisab, et ennekõike teevad väikeettevõtja elu keeruliseks ja kalliks terviseameti esitatavad tingimused.

Kohati on olukord muutunud lausa absurdseks. Nii tekkis mõne aasta eest nõue valgustugevusele majutusasutustes. Kõik ettevõtted pidid kulutama päris arvestatavaid summasid testideks, mõne aja pärast aga selgus, et tegelikult on taoline nõue alusetu. „Oleks siis keegi meie kulutused korvanud või vähemalt vabandanudki,” nendib Rüütel.

Haljala vallas tegutseva Mäehansu talu perenaine Marge Salumäe aga kõneleb, et kontrollid lausa voorivad sisse ja välja. Naisel on kohati tunne, et kogu elu keerlebki ümber pideva kontrollimise ja paberite täitmise.

Mäehansu talu ja Madi talu kuuluvad koostöövõrgustikku Ehedad Elamused Lahemaal. Võrgustiku esindajatel käisid külas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ja turismifirmade liidu juhid. Minister Palo nentis, et temani pole väikemajutajate probleemid jõudnud.

Pille Rüütel räägib, et ettevõtjad on püüdnud endi eest seista küll, kuid seni tulutult. „Alati suunatakse pisikeste ametnike poole, kes on selle jama kokku keeranud ega taha oma viga tunnistada.”

Rüütel toob näite, et vee kvaliteedinõuete osas püüti pääseda tollase töö- ja terviseministri Jevgeni Ossinovski jutule, kuid ametnikest kaugemale ei jõutud. „Tulemus – meie jaoks läks asi veel hullemaks,” nendib Madi talu perenaine.

Urve Palo arvas, et näiteks maaturismi liit võiks ettevõtjate mured koondada ja selle tema lauale toimetada. „Mina saan valdkondlike ministrite poole pöörduda ja vaadata, mida on võimalik Eestis muuta, sest osal juhtudel on tegemist üle-euroopaliste nõudmistega,” kõneles minister.

Et nõudmisi on väga palju ja need on kohati ülikarmid, ajab turismiettevõtjatel harja punaseks ka majutusvaldkonnas aktiivne jagamismajandus. „Minul on pidevalt kontrollid kukil, aga seda, kes pakub majutust Airbnb kaudu, ei kontrolli keegi,” pahandab Pille Rüütel.

Turismifirmade liidu asepresident Külli Karing märgib, et tegemist pole ainult väikeettevõtjate murega. „Kui muidu püüdleme küll kõiges võrdse konkurentsi poole, siis see koht on täiesti lahtine,” sõnab ta.

Jagamismajandus on majutusvaldkonnas muutunud Eestis ärimudeliks. Turismifirmade liidu peasekretär Mariann Lugus räägib, et asi ei piirdu kaugeltki sellega, et minnakse suveks suvilasse ja pakutakse selleks ajaks oma korter välja, vaid pakkujal on korraga kümme-kaksteist korterit jagamisel.

Pille Rüütel aga on veendunud, et jagamismajandusest jagu niikuinii ei saa ning pigem oleks vaja väikemajutajatele esitatud tingimusi leevendada. „Tarbijakaitse võiks teha kampaania, kus siil õpetab Kalevipoega – ära ööbi urgastes, vaid kontrollitud majutusasutustes,” soovitab ta.

Kuigi nime järgi pakub koostöövõrgustik ehedaid elamusi Lahemaal, siis tegelikult tegutseb selle kuraditosinast liikmest Lahemaa rahvuspargi territooriumil vaid üks. MTÜ Kolgaküla Selts tegevjuht Külli Linno ütleb, et Lahemaa rahvuspark on turistide jaoks sihtkoht, kohalikele aga piirang.

Rahvuspark seab väga palju kitsendusi ja mitte ainult turismivaldkonnas. Et rahvuspargi territooriumile uusi hooneid ehitada ei tohi, kadus Linno sõnul Kolgakülast metalliettevõte, mis kolis Tallinna külje alla, et saaks tootmist laiendada.

Lahemaast ja turismist rääkides teeb Linno aga üllatava avalduse. „Rahvusparki haldab keskkonnaamet ja nende sõnavaras turismi polegi.” Nimelt räägitakse keskkonnaametis külastuskorraldusest, mitte aga turismist.

Positiivsematest asjadest rääkides juhtis Urve Palo tähelepanu sellele, et Eestit külastab üha rohkem turiste Aasiast ja eriti Jaapanist. Eelmisel aastal külastas Eestit 106 000 Jaapani turisti. „Neid huvitab puhas loodus, nad on maiad spaade järele ja siit mitte kaugel on ju olemas ka Baruto,” kõneles minister.

Riigi huvi ongi eelkõige see, et siia tuleksid varakamad inimesed, kes Eestisse rohkem raha jätavad.

Marge Salumäe aga arvab, et pole väga mõtet vaadata kümne lennutunni kaugusele, kui mõnetunnise autosõidu ulatuses on Peterburi, mis kataks kogu Eesti turistide vastuvõtmise võimekuse.

„Paraku on nii, et peaaegu kõik, kes sealt tulevad, räägivad, kuidas neid piiril kotitakse. Mina olen see, kes neid lohutab ja poputab pärast seda, kui nad on üksteist tundi piiril passinud,” kurdab Mäehansu talu perenaine.

Kui Koidula piiripunktis järjekordi pole ja seal pääseb üle piiri hõlpsasti, siis Narvas on jama palju. Külli Karingu sõnul võiks olukorrale pisut leevendust tuua uue ja laiema silla ehitamine, millest juba aastaid juttu on olnud. Aga samas peab toimuma ka muutus Venema piiriametnike käitumises. „Kui neil ikka on võileiva söömise aeg, siis ongi,” tähendab turismifirmade liidu asepresident.

Urve Palo kinnitusel oleks majanduslikult igal juhul parem, kui probleeme piiriületusega poleks. Paraku nõuab Euroopa Liit Venemaa kodanikelt viisat ja selles osas Eesti järeleandmisi teha ei saa. „Küll tuleb aga tõsisemalt rääkida infrastruktuuri uuendamisest. Ja inimlikust aspektist peab asjad korda saama,” lisas minister.

Välisturistide teema jätkuks tõstatab Marge Salumäe küsimuse, miks toetab Eesti riik Hollandi erafirmat. „Kui varem oli veebilehel visitestonia.com oma broneerimissüsteem, siis nüüd suunatakse külastaja automaatselt booking.com lehele,” selgitab ta.

Veebilehe visitestonia.com haldamisega tegeleb EAS, kes kulutab väga palju raha lehe turundamisele. „Seeläbi turundatakse ka booking.com-i,” nendib Külli Karing.

Ettevõtjatele tähendab see aga, et iga visitestonia.com vahendusel tehtud broneeringu eest peavad nad maksma 12 protsenti summast booking.com-ile.

Minister laiutas käsi. „Kuulen sellest esimest korda. Praegu ei ole ma tegelikult valmis ühelegi küsimusele vastust andma, sest ei taha valetada, aga uurin kindlasti,” sõnas ta ning andis nõunikule käsu kõik küsimused kirja panna.

Ettevõtjad aga jäävad lootma, et asi taas mõne madalama astme ametniku juurde ei suunata, et sinna hääbuda.

EAS pidas vajalikuks tänases Maa Elus ilmunud artiklile lisada endapoolne kommentaar. EASi turismiarenduskeskuse direktori kohusetäitja Annely Vürmer ütles järgmist:

Majutusettevõtjad saavad oma objektile valida kolme broneerimisvõimaluse vahel: broneerimine läbi ettevõtja enda kodulehe, broneerimine läbi Visitestonia süsteemi ja broneerimine läbi Booking.com-i. Seega Booking.com liidestus ei ole majutusettevõttele mitte kohustus, vaid võimalus.. Lisaks Booking.com-ile on meil Visitestonia.com lehel liidestus ka Tripadvisoriga ja Piletileviga ja seda selleks, et kliendil oleks ikka mugav teenust broneerida või osta. Liidestused on mõeldud hõlbustamaks Visitestonia kasutamist ja aitavad ettevõttel paremini klientideni jõuda. Samamoodi võimaldab see turistidel saada kätte kogu vajalik informatsioon ühest kohast, ehk siis need liidestused aitavad tõsta veebilehe kasutusmugavust.

Tagasi üles