Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Käes on parim aeg tiiki puhastada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Korrastamist vajav tiik Harjumaal.
Korrastamist vajav tiik Harjumaal. Foto: Taavi Alas

Mida ette võtta, kui tiik või talu piirides asuv veekogu vajab uuendamist või puhastamist?

Tiigitehnika OÜ juhatuse liige Viljo Jõela ütleb, et tiikide probleemid on erinevad. Mõned on paljudele tuttavad: vetikad vohavad, vesi haiseb, tiik on kinni kasvamas, mõni aeg tagasi tiigis kasvanud taimed on kadunud ja sisse on tunginud „võõrad”.

Looduslike tiikide olukorra parandamise esimene samm on tiigivee kvaliteedi kindlakstegemine ja spetsialistidega konsulteerimine.

„Kui tiigis taimestik peaaegu puudub, kuid vetikaliigid vohavad, võib kaaluda toitaineid tarbivate taimede lisamist. Samas tuleks end kirjandusega kurssi viia, sest osa meie taimeliike, näiteks hundinui ja penikeel, on väga invasiivsed ja sobivate tingimuste korral (vee piisav sügavus, toitainerohkus) hõivavad peagi kogu tiigi,” tõdeb Jõela.

Selle vältimiseks võib tiiki tuua veetaimi söövaid kalu, näiteks valgeamuur või pakslaup. Tuleb tähele panna, et nende hulk peab tiigi suurusega kooskõlas olema. „Veel võib tiigivett alati purskkaevu, vee- ja õhupumba abil liigutada ehk aereerida. Hästi segunenud hapnikurikas vesi on hea elukeskkond kaladele, konnadele ning kõikvõimalikele kasulikele mikroobidele ja bakteritele.“

Kui tiik on taimi täis kasvanud ja vaba veepeeglit peaaegu polegi, on ilmselt lihtsaim variant see tühjaks pumbata ja kopaga toitainerikas põhjakiht eemaldada. „Kel sellist võimalust pole, peaks alustama veetaimede niitmisest, kuigi see on tihtipeale vaid ajutine lahendus. Järgmised sammud on veetaimi söövate kalade tiiki toomine ja tiigivee aereerimine,” loetleb ta.

Kui on soov vanast tiigist uus teha, tasub samuti spetsialistidelt nõu küsida. Jõela kinnitusel on uue rajamisel samuti mitu lahendust. Näiteks tiigi süvendamine ja kallaste puhastamine või tiigi põhja katmine geotekstiili, -membraani, savi- või kookosmattidega. Kui on soov põhja katta, siis soovitab Jõela pöörduda spetsialisti poole, ainult nii saab kaua rõõmu pakkuva veekogu. Ise pusides, eriti kui kogemus puudub, ei tule lõpptulemus enamasti selline, nagu unistatakse.

Mida peab teadma õigusaktidest?

Puhastades või uuendades ei tohi unustada, et omavoliliselt tegutsedes võib kasu asemel teha loodusele kahju ja rikkuda eeskirju.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader: „Et seda ei juhtuks, tuleks kõigepealt välja selgitada, kas tiik on põhikaardile kantud veekogu, mõne veekogu osa, rajatis või lihtsalt looduslikult madal koht, kuhu vesi koguneb.

„Samuti tuleb läbi mõelda, millise väljanägemise ja eesmärgiga tiiki soovitakse ja mida tuleb teha, et tiik taas kaunis välja näeks. Näiteks on vaja kas taimestikku niita, setteid eemaldada, tiigi pindala või sügavust muuta. Sellest sõltub, kas tiigi saab taas puhtaks käsitsi või on vaja tehnikat ja hankida luba mõnelt ametkonnalt.”

1. Vee erikasutusluba tuleb taotleda Keskkonnaametilt, kui on soov rajada, likvideerida või süvendada ühe hektari suuruse või suurema veepeegli pindalaga veekogu.

2. Luba on vaja ka siis, kui soovitakse paigaldada ühe hektari suuruse või suurema veepeegli pindalaga veekogu põhja pinnast.

3. Keskkonnamõjude hindamine on vajalik veekogu süvendamise ehk mineraalpinnase väljakaevamise korral. Süvendamiseks ei loeta tiigi põhja settinud muda eemaldamist alates väljakaevatava pinnase mahust 500 kuupmeetrit.

4. Keskkonnauuringuid ja luba ei ole vaja õuemaal oleva väiksema tiigi setteist või taimestikust puhastamiseks.

Sille Ader lisab, et kaitstavatel aladel tasuks suuremate tiigi puhastustööde korral siiski enne Keskkonnaametiga konsulteerida, et puhastatav tiik poleks looduskaitsealuste kahepaiksete oluline elupaik, või küsida nõu eemaldatava sette laotamisala kohta, et väljakaevatava sette alla ei maetaks looduskaitseliselt väärtuslikke kasvukohti või kooslusi.

Tiigi puhastamise soovitusi

Töö tegemise aeg

  • Parim aeg tiiki puhastada on vihmasevõitu ilmaga suvepäev.
  • Suuremaid töid on soovitatav teha suve teises pooles, kui kõikvõimalikud tiigis ja selle kallastel elutsevad linnud, kahepaiksed, kalad ja muud elukad on munemise, haudumise või kudemisega edukalt hakkama saanud ega saa puhastamise käigus hukka.
  • Ei ole hea tiiki mudast puhastada sügisel, kuna enne talvepuhkust peab veekogusse taas tasakaal tekkima.

Puhastamine

  • Veekogu põhjast sette eemaldamiseks tuleb vesi võimalusel tiigist välja pumbata. Päris puhtaks tiiki mudast teha ei ole mõistlik, muidu hävitatakse tiigis välja kujunenud tasakaal. Setet ei ole hea ladestada tiigi kallastele, kuna toitainerikas vesi voolab tiiki tagasi, pannes taimestiku uuesti kasvama.
  • Veekogu mehaaniliseks puhastamiseks sobivad pikavarrelised rehad või võrgud, millega kogutakse mõned korrad suve jooksul vohama hakanud taimestik ja vetikad veest kokku.

Puhta vee hoidmine

  • Vee roiskumise ja vetikate vohamise vältimiseks tasub tiigis kasvatada rohkelt hapnikku tootvaid taimi, näiteks harilikku kalmust, ubalehte või aed-vesiroosi.
  • Kasulik on pidev vee liikumine tiigis, näiteks loodusliku läbivoolu kaudu.
  • Tiigivee lämmastikusisaldust aitab reguleerida vee väljavahetamine, seda võib teha paar korda suve jooksul, vahetades korraga kolmandiku tiigi veest.

 Allikas: Keskkonnaamet

Tagasi üles