Rahula aiandustalus on perenaise hing ja süda rahul

Valgamaal asuva Rahula aiandustalu perenaine Helju Kõiv on ülimalt rahul ja õnnelik, et saab tegeleda lilledega.

FOTO: Maarius Suviste

Otepää vallas asuv Rahula aiandustalu pakub rahu ja vaikust, silmailust rääkimata. See on ka põhjus, miks pererahvas sinna aastaid tagasi elama läks ja oma suure unistuse teoks tegi.

 

Mäekülas asuv aiandustalu on muljetavaldav. Olgu selle tõestuseks arvud, mida perenaine Helju Kõik võib kasvõi une pealt öelda. 450 maasika- ja 200 vaarikataime. 47 kultuurmustika- ja 32 mustasõstrapõõsast. Ploomi- ja kirsipuud. Lisaks enda istutatud maarjakased (25 tükki), kuused (366) ja männid (45), mis alles sirguvad suureks ja tugevaks.

Muidugi ei saa üle ega ümber lilledest. Et arvudest veel küll ei saa, siis olgu öeldud, et peenral on tal ainuüksi flokse 72 sorti ja pojengisorte on 42.

Talu juures on kolm kasvuhoonet. Ühes on sada tomatitaime, teises veidi vähem kurgitaimi. Mõlemad kasvumajad on isekastmissüsteemiga, õhuluugid avanevad ise. Kolmas kasvuhoone mängib suurt rolli külmal ajal, mida perenaine varahommikuti kütma läheb – ikka selleks, et kevadeks, hooaja alguseks oleks lilleilu valmis. Näiteks tänavu tegi ta ainuüksi lilleampleid 420.

Rahula aiandustalu kasvatab ja müüb püsikuid, kurke, tomateid, maitsetaimi ja marju. Olulisel kohal on muidugi suvelilled.

Kogu pere suureks abiks

„Talu vastu on mul eluaeg huvi olnud,” ütleb perenaine Helju Kõiv, kui Rahulas ringi jalutame ja ta oma töid-tegemisi tutvustab. Muide, omal ajal õppis ta hoopis kondiitriks ja töötas kaubanduses. Kuid juba sel ajal pidas ta oma tollases talus lehmi, sigu ja lambaid ning tegeles maasikatega.

Ta on omal ajal tööd teinud ka kodulähedases Keeni sovhoosis, hiljem käis puidutsehhis tööl. „Mõtlesin, et need ei ole ikka minu alad,” tunnistab ta. Sestap läks ta Räpina aianduskooli õppima floristiks, pärast töötas Valgas lillepoes. „Vaatasin, et ka see pole päris minu ala,” muigab ta.

Oli aasta 2009, kui ta läks töötukassa kaudu ettevõtluskoolitusele. Tegi selle läbi, koostas äriplaani ja hakkaski FIEna tegutsema.

„Alguses olid mul püsililled ja põõsad, seejärel tulid maitsetaimed. Siis kurgid-tomatid, marjad,” meenutab ta, kuidas kõik üheksa aastat tagasi alguse sai.

Praeguse talukoha, Rahula, ostis ta 2006. aastal. „Mulle see koht nii meeldis,” märgib Helju Kõiv. „Varem oli siin ainult lepavõsa ja vanad hooned. Nüüd pole siin enam ühtegi asja vanast ajast. Lepavõsa asemele tegime suure tiigi. Seda kõike ei tee ma siin muidugi üksinda.”

Talle on suureks abiks kaks toredat last: poeg on pangas analüütik ja tütar ülikoolis lektor. Abiks on ka kaks lapselast. „Muidugi on suur tugi ka hoolitsev abikaasa, kes ise tegeleb metsaga, küttepuudega. Mees aitab mind suvel, mina aitan teda talvel,” lausub Kõiv.

Mängib bowling’ut ja tantsib

Rääkides sellest, mille üle on perenaine oma kodus eriti uhke, ütleb ta: „Olen uhke selle üle, mida me oleme suutnud ära teha.”

Teisisõnu: tema unistus oli teha ilus maakodu tiigi ja saunaga. Selle on ta saavutanud. „Olen saavutanud ka selle, et olen ettevõtja ja annan endale ise tööd. Mu lapsed on nii tublid ja abikaasa on ka tubli,” kinnitab Helju Kõiv, kes on kindlamast kindlam: „Mulle meeldib maal elada – siin on vaikus ja rahu. Elu linnas ma küll ette ei kujutaks.”

Peale aiandustalu on tal veel hobid. Kolmapäeviti käib ta abikaasaga Pühajärvel bowlingu’t mängimas, Valgas käivad nad sama mängu harrastamas pühapäeviti ja nii juba kümme aastat järjest. Veel käib ta tantsimas: Kuigatsis tegutsevas rühmas Josephine ja Sangastes kantritantsurühmas.

„Jõuab. Kõike veel jõuab,” ütleb perenaine, kuidas ta küll jaksab talu pidada ja hobidega tegeleda. Muide, tal pole raske ärgata kell neli varahommikul ja kohe tegutsema hakata – et kõik ikka õigeks ajaks valmis saaks. „Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad.”

Räägime tulevikuplaanidest. Mõttes on ehitada talu juurde talveaed. Laieneda on plaanis ka marjadega: veel rohkem kultuurmustikaid ja maasikaid. Ja muidugi lilled, lilled ja veel kord lilled.

„Üldiselt ostetakse ikka väga palju lilli – hoolimata sellest, kas on kuu lõpp või algus. Kes on kogu aeg lilleostjad, need on kogu aeg ostjad,” tõdeb ta. Küll aga on ta täheldanud, et püsikud ja põõsad lähevad üldjuhul paremini kaubaks kui suvelilled. „Tageteseid ostetakse küll, aga näiteks suureõielist petuuniat ostetakse üha vähem.”

Avatud talude päeval valla

Sel pühapäeval toimuval avatud talude päeval teeb oma uksed huvilistele valla ka Rahula aiandustalu. Et päev talus korda läheks – ja miks ei peaks minema –, on suur roll perenaise lastel, kes selle päeva talus korraldavad. „Minul on ainult kleit selga panna ja muudkui külastajatega juttu rääkida,” tunnistab perenaine muigelsui. Mullu käis nende juures sel päeval 460 huvilist. Toredast kordaläinud päevast saadi indu avada uksed ka tänavu.

"Mulle meeldib. Süda on rahul, hing on rahul. See pakub hingele väga palju. Mõnus on olla,” põhjendab Rahula aiandustalu perenaine Helju Kõiv, miks ta seda kõike teeb. „Niimoodi see kõik siin vaikselt areneb. Algul küll muidugi mõtlesin, et teen väga väikselt. Aga nüüd läheb juba päris suurelt.”

Olgu selle tõestuseks kasvõi see, et kui vaja, lähevad nad turule müüma kahe auto ja kahe järelkäruga. Nagu näiteks neljapäeviti, mil perenaine võtab suuna Otepääle ja peremees Mustlasse. Laatadel käimisest rääkimata.

Tagasi üles