Baltikumi põllumehed nõuavad Euroopa Komisjonilt otsetoetuste kiiremat ühtlustamist

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti, Läti ja Leedu põllumajanduse esindusorganisatsioonid saatsid sellel nädalal Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile ühise pöördumise, milles väljendatakse sügavat muret komisjoni ettepaneku üle vähendada aastatel 2021-2027 oluliselt maaelu arengu poliitika EL-i poolseid eraldisi, teatas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Jätkuvalt on Balti riikide põllumajandustootjatele probleemiks ka liiga suured erinevused erinevate liikmesriikide otsetoetuste tasemetes.

«Pöördumises märgitakse, et komisjoni ettepanek põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamise osas valmistab pettumust, sest Balti riikide tootjate toetuste tase jääb ka tulevikus alla 80 protsendi taseme võrreldes EL-i keskmisega, ilma et oleks lootust olukorra märkimisväärseks paranemiseks järgmise eelarveperioodi lõpuni,» rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

«Eesti, Läti ja Leedu põllumehed ei suuda mõista, miks peaksid otsetoetused ka tulevikus liikmesriikide vahel 2-3 korda erinema,» lisas Sõrmus. «Meie tootjate konkurentsipositsiooni nõrgendamiseks pole mitte mingit õigustust. Tootmiskulud meie piirkonnas on EL-i keskmisest tunduvalt kõrgemad, kuid toetused märkimisväärselt madalamad. Otsetoetuste madal tase paneb küsimärgi alla keskkonnahoiu kavade rakendamise ning ka noorte huvi põllumajanduse vastu,» nentis ta.

Vähe ambitsioone

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Baltimaade üks olulisimaid eesmärke endiselt otsetoetuste tasemete kiirem võrdsustamine, et lõpetada praegune ebavõrdne konkurentsiolukord. «Me leiame, et liikmesriikidevahelise ühtlustamise ettepanek ei ole piisavalt ambitsioonikas. Praegu on näiteks Eestis põllumajandustootmise kulud ühiku kohta 30 protsenti kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt, samas oli aga otsetoetuste määr hektari kohta 2017. aastal 44 protsenti madalam kui EL-i keskmine. Sarnane olukord on ka Lätis ja Leedus,» sõnas minister Tamm.

Lisaks toetavad Balti riikide põllumajandusministrid oma ühispöördumises Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahaliste vahendite säilitamist praeguse perioodi tasemel, et mitte seada ohtu juba püstitatud eesmärkide täitmist. «Vahendite vähendamine pole õigustatud, sest just II samba abil saab kõige tõhusamalt tegeleda põllumajanduse kitsaskohtadega. Seega arvame, et ÜPP eelarve peab säilima praeguses mahus,» lisas Tarmo Tamm.

Kärpimine on vastuvõetamatu!

Kirjas märgitakse ka, et Balti riikide jaoks on väga oluline olnud maaelu arengu poliitika, mis on panustanud nii maapiirkondade majanduse elavdamisse kui ka põllumajanduse keskkonnameetmetesse. «Maaelupoliitika vahendite kärpimine on vastuvõetamatu,» rõhutavad kirjale alla kirjutanud üheksa põllumajandusorganisatsiooni juhid.

4.-5. juulini kogunesid Leedu pealinnas Vilniuses ka üheksa riigi – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Horvaatia ja Bulgaaria – põllumajanduse esindusorganisatsioonide juhid, kes kirjutasid alla kokkuleppele seista ausate konkurentsitingimuste eest kõikidele põllumajandustootjatele EL-i siseturul.

Põllumeeste esindajad väljendasid ühtlasi muret, et keskkonnanõudeid ühise põllumajanduspoliitika raames soovitakse karmistada, kuid selleks eraldatakse võrreldes varasemaga palju vähem vahendeid. Paljusid kohtumisel osalenud organisatsioone teeb ka murelikuks Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt peavad liikmesriigid piirama otsetoetusi ettevõtte kohta.

Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt vähenevad aastatel 2021-2027 Eestile eraldatavad maaelufondi vahendid käesoleva perioodiga võrreldes 15 protsenti. Eesti otsetoetuste tase hektari kohta jõuaks komisjoni ettepaneku kohaselt 2027. aastaks vaid ümberkaudu 76 protsendini EL-i keskmisest.

Põllumajandusvolinikule saadetud kirjaga saab tutvuda EPKK kodulehel