Koguva sadam väärtustab traditsioone

Tiit Efert
, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuliuus butiikkülalismaja Bottengarn.
Tuliuus butiikkülalismaja Bottengarn. Foto: Kristina Efert

Muhumaa läänekaldal Sääre poolsaare tipus asub iidne ja kuulus Koguva kaluriküla koos sadamaga, kus on avatud tuliuus butiikkülalismaja Bottengarn ja restoran Noodakuur, ööbimiseks on ümber kohandatud ka Soomest siia sõitnud kunagine mereuurimispaat Aurelia.

Koguva sadama on kuulsaks kirjutanud sealt pärit kirjanik Juhan Smuul, kelle sünnitalus tegutseb Muhu muuseum. Siinsamas kadakate vahel on filmitud Sulev Nõmmiku kultuskomöödia „Siin me oleme”.

Muuseumi kõrvalt viib tee sadamasse, mida haldav MTÜ Ankur on võtnud missiooniks sadam taastada, edendada seal turismiteenuseid ja tutvustada vanu rannakalurite traditsioone.

Kohalikke kalamehi ja muhulasi ühendav MTÜ Ankur on sadamasse kõvasti panustanud. Abiks on palutud sommeljeena tegutsenud Kadri Kroon, kes siin igapäevaselt toimetab.

„Mõtlesime perega juba ammu, et tahaks majutuse ja toitlustuse valdkonnas tegutseda,” räägib Kadri. Nüüd, kui Koguvas selline võimalus avanes, haarati kohe sellest kinni. Kadrile on väga sümpaatne traditsioonide järgimine ja kohaliku elu edendamine.

Tihe side on Kadril ja ta abikaasal Arho Anttilal läbi aegade olnud Saaremaaga, aga nüüd soovivad nad osa saada Muhumaa elust. Suve veedavadki nad kogu perega seal. „Tahame, et nii endal kui ka teistel oleks siin lõbus,” lisab Kadri.

Koguva sadamasse on rajatud kaks vägagi erinevat majutusvõimalust, peale selle saab ööbida omas paadis, haagissuvilas või telgis.

Nimedel on suur roll

Otse sadamas asub vana kalurikuuri eeskujul rajatud butiikkülalismaja Bottengarn. Nimi tuleb Koguvas ohtralt kasutusel olnud angerjapüügivahendi rootsipärasest nimetusest.

Maja teisel korrusel on neli külalistuba, mis on saanud nime Juhan Smuuli elus olulist rolli mänginud naiste järgi. Kolm neist, Ita Saks, luuletaja Debora Vaarandi ja raadiosaadete toimetaja Ellen Noot, olid Smuuli abikaasad. Üks tuba on nimetatud õde Armilde Schmuuli järgi, kes töötas Vanemuise teatri kirjandusala juhina. Üks tuba eristub selle poolest, et sellel on privaatne terrass.

Avaralt alumiselt korruselt avaneb üle puisniidu lummav vaade merele. Siin pakutakse hommikusööki. Õhtusel ajal saab siin aga nautida päikseloojangut. Istumise võimalus on nii terrassil kui ka klaasseinte taga, tuule ja vihma eest varjul, majas sees. Hubase mööbliga varustatud salong sobib suurepäraselt veini või kokteili nautimiseks. Sisekujundus on tehtud koostöös Schmidti ja Riviera Maisoni sisustussalongiga.

Loomulikult on kogu joogivalik Kadri kokku pandud. Saab tellida kohalikku Muhu pruulikoja ja Saaremaal Pöides tehtud kesvamärjukestki.

Vähemalt kord kuus kavatseb Kadri siin korraldada üritusi, kus tutvustab kohalikke mereande ja metsasaadusi.

Selleks, et kõik kohaletulnud saaksid jookidest osa, on välja mõeldud sõidujagamise teenus. Auto viib soovi korral praamile, bussile ja Muhumaa piires või äärmisel juhul Orissaarde koju.

Öö paadis

Soomest Muhumaale seilanud vana mereuurimispaat Aurelia pakub aga eriti omapärast majutusvõimalust. Sinna on rajatud mitu magamistuba, neist üks on kapteni kajuti stiilis. Kokku mahub laeva ööbima kuni kümme külalist. Kuna seal on laevaninas ühine päikeseterrass, väike kööginurk ja üks söögiruum, sobib see hästi suurematele peredele või omavahel hästi läbisaavatele gruppidele.

Õhtusööki saab nautida aga sadamarestos Noodakuur. „Toidu osas on rõhku pandud lihtsusele ja köögis kasutatakse võimalikult palju kohalikku toorainet,” tutvustab Kadri. 

Menüü põhineb kohalike elukutseliste kalurite Endel Noore ja Jüri Schmuuli püütud värskel kalal ning sealsamas rannaniitudel kasvanud veiste ja lammaste lihal. Igapäevane menüü on erinev ja sõltub sellest, milline värske tooraine sel päeval kokale kätte satub. Maitseained on aga kohe köögi kõrval peenral ning enamik värskest kraamist tuleb Muhu ja Saaremaa taludest.

Noodakuur on sobiv koht, kus päevalgi kohvi ja kooki nautida. Lastele on jäätist ja limonaadi.

Sealgi võib hea ilmaga mere ääres istuda. „Kui vihma sajab, saab kolida kaetud terrassile või istuda Noodakuuris otse mõrdade keskel.

Ülevaate kohalikust kalapüügist ja rannakaluri varustusest saab restoraniga samas hoones asuvas väikeses kalandusmuuseumis. Kõik eksponaadid on pärit Koguva küla taludest, suurem osa Tõnise talust, mille peremees keeldus kolhoosi astumast ja hoidis oma aitade uksed lukus, et vara kolhoosi ei viidaks.

Suvega saab käik läbi

Peale oma pere on suveks kaasatud hulk noori. Seltskond on rahvusvaheliste kogemustega. „Siia on tööd ja puhkust ühildama tulnud välismaal õppinud üliõpilasi,” lausub Kadri.

Koguva sadamas võib rentida aerupaadi ja minna eelnevalt kokku leppides paadiga merele.

Kadri sõnul käib Koguvast suviti läbi kuni 30 000 turisti, seega huvilistest puudust ei tohiks olla.

Augusti lõpus peetava muinastulede öö järel kustutavad Noodakuur ja Bottengarn tuled. Hooaja viimaseks päevaks jääb 31. august, mis on juhtumisi reede.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles