Vaarema Maria pärandist kujunes Pärnumaa visiitkaart

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Maria talu Pärnumaal Kõpu külas peavad Riina ja Enn Rand, kes koos pesamuna Alexandriga jäid pildile sauna juures, millest edasi ehitati ümber või valmisid järgmised rajatised. fotod: Urmas Luik

FOTO: Urmas Luik

Haldusreformi loogika järgi Pärnu linnas Kõpu külas asuv Maria talu on ehe näide pererahva sihikindlusest ja mõtteerksusest, võimest minna kas või läbi halli kivi, nii et 25 aastaga on majapidamisest kujunenud maakonna tuntumaid visiitkaarte.

Veerandsada aastat tagasi ei kujutanud äsja Tallinna Tehnikaülikooli lõpetanud Enn Rand ette, mida ta vanaema Juuli pärandatud Mulgu talu hoonete ja maaga peale hakkab. Rehemaja vaadates oli selge, et kingitus vajab tublit kõpitsemist, ja 1991. aastal ostis vastne omanik koorma remondimaterjali.

„Niimoodi algaski,” ütleb ettevõtja Enn Rand. „Samal sügisel läksin tööle Pärnusse Victoria hotelli, mille omanikud olid rootslased, süüvisin restorani- ja hotelliärisse ning mõtlesin: miks mitte talus hakata selle elushoidmiseks turismiga tegelema.”

Kinnistusraamatus olev Mulgu talu sai noore omaniku soovil uue ärinime tema vanavanaema Maria järgi ning vahepealse ajaga on sellest kujunenud puhkeküla ja turismitalu kaubamärk, mille alla mahuvad kaheksa majutusmajakest 25 toaga, toitlustus, konverentsi- ja ratsakeskus, talurahva spaasaunad ning Jõuluvana Korstna talu, kus lapsed saavad teada, mida punakuueline habemik oma perega suvel teeb.

Jõuluvana Korstna talule ja Maria ratsakeskusele on MTÜ Eesti Maaturism omistanud ökoturismi kvaliteedimärgise EHE kinnitusena, et selline ongi ehe ja huvitav Eesti.  

Maria talu on ennast pinnal hoidnud lamba- ja lihaveiste kasvatamisega, kuid nagu Enn Rand tõdeb – kui loomapidamine ei ole piisavalt suur, oled selles valdkonnas lihtsalt ripats.

Turismi suund Maria talus võttis hoo üles pärast seda, kui peremees kosis Riina Närepi, kes töötas munitsipaalettevõttes Pärnu Turismiarendus ja kompetents oli oma kodukatuse alt võtta.

Maa seest väljaupitatud ait ehitati ümber saunaks. Rehemaja kambritesse sisustati köök, kontor ja puhke- ehk härrastetuba, rehealusesse kaheksa hotellituba ning rehetuppa restoran. Maria talu pererahvas ütles esimestele külastajatele, Soome vanapaarile „tere!” 2. juulil 1993, selleks ajaks oli valmis saanud üks majutustuba, restoran ja saun.

„Meil turismi toetavaid kõrvalärisid ei ole, oleme püüdnud majandada talust saadud rahaga ja selle kohe investeeringuna tagasi pannud,” mainib perenaine Riina Rand.

Mõlema, nii Riina kui Ennu kirg on hobused. Riina vanaisa Siimani Aadu oli olnud Eesti ajal Pärnu tuntuim hobuseparisnik. Enn aga näitab fotot vanaisa Aleksandrist, kes teenis enne punapööret Eesti ratsarügemendis ning on jäänud pildile hobuse seljas uhkes mundris ja kannustega saabastes.

Audru-Pootsi tee ääres lagunes tsaariaegne laut, Rannad rentisid selle 1994. aastal, lasid sisse ehitada boksid ja järgmisel aastal jõudis tallu tagasi hobune, Heimtali hobusekasvandusest ostetud paaritatud mära. Temast algaski Maria ratsakeskuse areng, milles vahepeal oli isegi 40 Tori, Eesti raskeveo, Eesti tõugu ja trakeeni hobust ning ponid.

Rajatud on väljakud, maneež, ehitatud uus tall. 1996. aastast korraldab Maria talu ratsavõistlusi galopis, takistus- ja koolisõidus. Tänavu mais peeti hobusporti arendavas talus esimesed rahvusvahelised rakendispordivõistlused kolme riigi võistlejate ja üheksa riigi kohtunike osavõtul. Enn Rand on Eesti Hobusekasvatajate Seltsi liige, tal on praegu 14 hobust, ikka Eesti oma tõud.

„Teeme hobumatkasid, aga looduslike metsaradadega on viimasel ajal olukord väga halb, sest metsaradade ümbert kaob mets – rada on, aga metsa pole enam, see haihtub lausa üleöö,” kirjeldab Enn meie rohelise kullaga pillavat ümberkäimist, mis jätab maha kännumaastikud.

„Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse turundussõnum on, et müüme turistidele Eesti loodust, aga mis loodust sa müüd, kui metsa enam eest ei leia,” lisab Riina. 

Jõudumööda areneval talul on käsil kaks ehitust, need on konverentsihoone ajaloolise rehemaja maanteepoolses tiivas ja ratsakeskuse peamaja. Esimesse on planeeritud avar nüüdisaegsete infotehnoloogiliste vahenditega nõupidamissaalid ja oma pesumaja ning teine kerkib selleks, et võistluste korraldajatel ja treeneritel oleksid töö- ja olmeruumid.

„Ideed tekivad töö käigus, plaane on palju, aga kes seda tulevikku teab,” nendib Enn. „Oleks teadnud, et Eesti maaelu läheb selliseks, et pead bürokraatide käest kerjama sedagi toetust, mis on lubatud, siis ... Võid ju projektidele toetust taotleda, aga kui sul näiteks kaheksa kuud ei ole tulnud sentigi tagasi, sest Euroopa Liidu märgis oli kodulehelt puudu, siis tajud, et asja sisu ei huvita kedagi peale meie, kes oleme võtnud riski arvestusega, et midagi tuleb tagasi. Maal ja linnas ei ole ettevõtlusega tegeldes eeltingimused võrdsed, selleks ongi maapiirkonnale mõeldud toetused.”

Maria talus saab aasta läbi tööd kümmekond inimest, hooajal vajatakse rohkem abikäsi. Taluväravas peatuvad liinibussid pärast seda, kui siia pandi peatuse „Maria” viit.

Talust kilomeetri jagu kaugemal kõrgub EAÕK Pootsi-Kõpu Kolmainu kirik, mille ümbruse korrastamise ja hoone renoveerimise on südameasjaks võtnud  MTÜ Kõpu Arenduskeskuse asutajad Riina ja Enn Rand.

„Minu käest on küsitud, mis ma seal pusin, kellele seda vaja on. Olen vastu öelnud, et keegi peab ju seda tegema ja siin piirkonnas ei ole palju teisi selle ajaloolise kirikuga toimetamas,” põhjendab Enn Rand, kelle kui Pärnu Rotary klubi liikme tänu kuulub klubikaaslastele ja paljudele headele inimestele pühakoja remondi toetamise eest. Toetust on antud ka pühakodade riiklikust programmist, tänu sellele on esimese eesti soost piiskopi Platoni (kodanikunimega Paul Kulbusch) mälestus igati hoitud ja jäädvustatud.  

Neil aga, kes satuvad käima piki Pärnumaa rannikut ja näevad seal Romantilise Rannatee tähiseid, tasub teada, et Maria talu peremees Enn Rand on selle turismitee nime ristiisa.

Juuli alguses algas Pärnu südalinnast 30 kilomeetri kaugusele rajatud talukohas 26. turismiaasta ja pererahva silmad säravad endiselt, nagu ettevõtmisega alustades.

Maria talu areng

*1920.–1930. aastad – tollase nimega Mulgu talu rajamine.

*1991 – talule uue hingamise andmine, omanik Enn Rand.

*1992–1993 – hoonete remontimine ja turismiteenuste pakkumisega alustamine.

*1994–1995 – esimese talli ehitus.

*1995–2010 – talu laiendamine ja loomakasvatus.

*2005 – uue talli ehitamine.

*2010 – majutusmajade ehitamine ning peamaja renoveerimine ja laiendamine.

*2013 – maneeži ehitamine.

*2013–2014 – Korstna talu renoveerimine ja laiendamine Jõuluvana taluks.

*2017–2018 – Maria talu peamaja konverentsikeskuse ja ratsakeskuse peamaja ehitamine.

Andmed: Maa Elu

Tagasi üles