Nõgesepulber – superkraam loodusest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ühe 50grammise nõgesepulbripaki saamiseks kulub umbes pool kilo nõgest.

FOTO: Erakogu

Nõgesepulbi valmistajad ja eestkõnelejad on oma toodanguga jõudnud välisriikidesse ning nende edulugu kogub alles hoogu. Kindel on aga see, et väekas taim võtab tagasi ammu unustatud rolli meie toidulaual.

Võrumaa talupidaja Rando Lehes on nõgesega mässanud kuus aastat. Kõik sai alguse, nagu paljude asjade puhul ikka, mõneti juhuslikult. „Ühel hetkel läks mul tervis käest ja hakkasin uurima, kas loodusest saaks abi. Nii jõudsin otsinguil nõgese juurde,” selgitab ta. „Kuidagi juhtus, et põllud, mida kasutasin, kasvasid nõgest täis. Riigilt oli võimalik saada pindalapõhist purustamistoetust ja nii ma neid purustasin, ise mõtlesin, et kaua see olukord küll jätkuda ei või. Millalgi saavad ju toetused otsa. Leidsin, et parem püüan põldudel kasvavat nõgest hoopis kuidagi kasutada.”

Sorteeri, sorteeri, sorteeri

„Rauarikas nõges on ju väga väärtuslik taim, otsustasin proovida nõgesepulbrit teha,” jutustab Lehes. „Mõtlesin, et niidan aga traktoriga nõgese maha, korjan vihtadesse, kuivatan-purustan ja nii lihtne see ongi. Sellest ei tulnud midagi välja.”

Nüüdne, aastatega juurutatud nõgesepulbri tootmise protsess näeb välja järgmine: lõigata nõgesed käsitsi, sirbiga, siduda kimpu, viia taimed kuivatisse kuivama ja seejärel veskisse purustamisele. Esimeste etappide eel ja järel – enne purustamist – tuleb põldudelt korjatud kraami sorteerida. Korduvalt.

Ühe 50grammise nõgesepulbripaki (Lehes müüb neid ökopoodides hinnaga kolm eurot tükk; Nõges24 tooted on valdavalt müügis Tallinnas ja Tartus ning tasub arvestada mõningase juurdehindlusega) saamiseks kulub umbes pool kilo nõgest. Mullu suutis Lehes toota üle 500 kilogrammi nõgesepulbrit, milleks kulus ligi 5 tonni nõgest. Lõppkogus oleneb nõgesetaime suurusest ja sellest, kas olud on niiskemad või kuivemad.

Sobib pea igasse rooga

Ettevõtte HIID looja Margit Kirsipuu räägib, et nõgesepulbri valmistamisel kasutavad nad enne õitsemist mahealadelt korjatud ja hoolikalt valitud nõgese ladvaosa. „Korjeaeg on sätitud ennelõunasele ajale ja tingimata päikesepaistelise ilmaga,” täpsustab ta. „Närtsinud ja putukate poolt rüüstatud taimed nopime enne kuivatamist välja.”

Nõges on väga kapriisne taim ja rikneb kiiresti. „Korje, sorteerimine ja kuivatamise etapid peavad sujuvalt toimima, et tagada nõgesepulbri kasulikud omadused, lõhn ja värv,” rõhutab Kirsipuu. „Kasutanud oleme ka külmkuivatust, aga laborianalüüsid on näidanud, et tänapäeva madalal temperatuuril töötavad dehüdraatorid jätavad nõgesetaime kõik mineraalained, vitamiinid jt kasulikud biokeemilised ühendid alles. Külmkuivatuse energiakulu ja ökoloogiline jalajälg on liialt suurt ning pikas perspektiivis on tervislikum alternatiivseid meetodeid leida.”

Nõgesepulber passib Kirsipuu arvates pea igasse rooga: suppidesse, kastmetesse, pajaroogadesse, see lisab iseloomu pitsa, pesto ja hummuse valmistamisel, täiendab tervislikult küpsetisi. Muidugi on nõges suurepärane smuuti lisand – see on spirulinast ehk sini-rohevetikast kaks ja pool korda suurema raua- ning oluliselt suurema kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusega.

Saamaks teada nõgese toimeainetest ja nende kasulikkusest inimese tervisele, on Kirsipuu ettevõte lasknud analüüsida nõgese kui eestimaise supertoidu biokeemilist koostist.

Kõrvenõges on tuntud iidne söögitaim ja eriti hinnatud oma raviomaduste poolest. Peamisteks tervist parandavateks omadusteks loetakse nõgese võimet vabastada keha mürkidest, parandada ainevahetust, tugevdada immuunsüsteemi, parandada verevarustust, anda energiat, vähendada menstruatsiooni ja menopausiga seotud vaevusi, parandada nahaprobleeme, kaitsta neere ja sapipõit, vähendada põletikke, alandada vererõhku, leevendada hemorroididest tulenevaid vaevusi ning parandada hingamisteede haiguslikke seisundeid, leevendada allergianähte ja liigesehaigusi. Peale selle on kõrvenõgesel põletikuvastane, diureetiline ja haavandite teket pärssiv toime.

Kirsipuu selgituse kohaselt on kõrvenõgese muljetavaldava tervist parandava toime taga selles sisalduvad mitmesugused bioaktiivsed ühendid, millest paljud on antioksüdatiivsete omadustega. „Antioksüdantidel on võime siduda biokeemiliste protsesside tulemusena tekkivaid vabu radikaale, mis liigsel hulgal võivad rakke kahjustada,” selgitab ta.

Samuti on nõgesel antioksüdatiivne, hüpoglükeemiline ja kilpnäärme ületalitlust pärssiv toime. Kõrvenõgeses sisalduv serotoniin on Kirsipuu ütlust mööda seotud paljude inimorganismi tähtsate funktsioonide regulatsioonis, nagu näiteks uni, nälg, janu, meeleolu ja seksuaalne aktiivsus. Serotoniinil on ka antioksüdatiivne, põletikuvastane, vähivastane ning depressiooni ja ärevust vähendav toime. Histamiini sisaldus kõrvenõgeses on üks võimalik põhjus selle põletikuvastases toimes. „Nõges suurendab sportlaste saavutusvõimet ja evib veelgi tervendavaid omadusi,” lõpetab Kirsipuu loetelu.

Kodumaised supertoidud

„Toit ja kõik sellega seonduv on olnud minu kirg vahetusüliõpilaseks olemise ajast Itaalias,” tunnistab Margit Kirsipuu, kes õppis rahvusvahelist ärijuhtimist ja töötas samal ajal pangas. Järjest enam hakkas domineerima aga toidumaailm.

„Mind kõnetab see eriline vägi, mida kogeme Eesti looduses viibides ja selle saadustest valmistatud toitu süües,” räägib Kirsipuu. „Väekad toidud ja kodused maitsed olen kokaraamatuteks kokku kirjutanud. Kevaditi lisandusid salatitesse naadivõrsed, omletti ja smuutisegudesse nõgesed. Nüüdseks olen lugude jutustamisest jõudnud väekate toitude aastaringse tootmiseni ühel imelisel saarel – Hiiumaal.”

Kirsipuu ütlust mööda teame aina paremini, mida joome ja sööme. „Tipptehnoloogiat appi võttes saab põhimõtteliselt kõiki toiduained, sealhulgas väekaid taimi oma väärtuslikkust kaotamata pikalt säilitada,” väidab ta. Kirsipuu on koostöös toiduteadlastega leidnud terviselettidel võimutsevate supertoitude kõrvale kodumaised analoogid, nagu nõgese, naadi ja teised loodusest pärinevad väekad taimed. Naturaalsed komponendid vahetavad välja sünteetilised ning see, mida suhu paneme ja peale määrime, saab sügavama sisu, on tervislikum ja puhtam.

Kirsipuu esimene katsetus jahvatatud nõgesega tekitas 2016. aasta toidumessil kokkade ja toidutootjate seas elevust ning innustas teda oma ärimudeliga „Ajujahi“ konkursile kandideerima. „Mentorite ja kohtunike konstruktiivne kriitika ning tagasilöökidest õppimine aitasid mind panna aluse arenevale, keskkonda säästvale ja taastuvast kasutamata ressursist funktsionaalset väetoitu tootvale ettevõttele,” kinnitab ta.

Ettevõtte HIID tooted on nõgesepulber, nõgese-kiudainesegu, mesi nõgesega ja nõgesemarmelaad. Need tooted on üle Eesti saadaval.

Tulevik paistab toimekas

Rando Lehes valmistab peale eri fraktsioonides nõgesepulbrite uudistootena taimekaitsevahendiks mõeldud nõgeseleotist. Kuigi teda teatakse juba praegu nõgesemehena, on Lehesel enda sõnul veel „üheksa ametit”.

Nõgesed kasvavad looduslikult. Veel. Lähitulevikus võib Lehes nõgest ise kasvatama hakata. Seeme on juba varutud. Välismaalt.

Kindel on see, et nõgeseäri võtab üha suurema aja Lehese igapäevastest tegevustest. „Tänu oma teistele töövaldkondadele sain esimestel aastatel nõgesepulbri tootmisse investeerida,” avaldab ta. „Alles mullu, viiendal aastal hakkasin midagi tagasi saama. Siis tuli läbi aastate kõige suurem kogus toodetud pulbrit. 500 kilo võib tunduda palju, kuid kui tahaksin oma pulbriga Eestist välja murda, tuleks koguseid kordades suurendada.”

Tööprotsess on juurutatud, nüüd tuleb seda efektiivsemaks muuta. Lehese äri kogub hoogu ja tervis on korras. „Nõgesel on tervist tugevdav toime,” kinnitab ta. „Kui on kiirem hommik, loputan lusikatäie pulbrit veega alla ja minek. On aega rohkem, panen seda pudru või tee sisse. Kui organism ei ole harjunud, tuleks tasahaaval pihta hakata, teha paarinädalane kuur. Ja tulemus – haigused sind ei murra.”

See võib kõlada utoopilisena, kuid Lõuna-Eestis kasvanud nõges ja sellest valmistatud pulber on jõudnud vägagi kaugele, Hiinast Ameerika Ühendriikideni. Juuni keskel tutvustas Margit Kirsipuu nõgesepulbrit ja sellega rikastatud tooteid Inglismaal Londoni eestlaste jaanipeol. „Väga hästi võeti vastu,” hindab ta reisi kordaläinuks.

Olgu öeldud, et Margit Kirsipuu ja Rando Lehes on koostööpartnerid.

Väge ja võimu andvat kõrvenõgest on kasutatud juba sajandeid, see paneb kanad munele, lehma piimale, karva läikima ja elustaimed õitsema.

KOMMENTAAR

Kaie Altmets, Koigi umbrohufestivali korraldaja:

Tänavu oli viies Koigi umbrohufestival. Kui algusaastal festivalil üht nimitaime ei olnud ja keskendusime söödavatele toidutaimedele üldiselt, siis järgnevatel aastatel oleme korraldusmeeskonnaga välja valinud alamteema. Sel korral oli teemataimeks nõges.

Korjan ise samamoodi noori nõgeseid ja panen neid kuivama, kuid tööstuslikul moel nõgesepulbrit ei tee. Kasutan kuivatatud lehti, ent neid ju smuutisse ei pane. Sinna sobib ikka pulber.

Nõges, eriti kevadine nõges on väekas taim. Kevadel, kui jaks otsas, soovitan teha ühe korraliku salatinädala ja jaksate jälle. Kasutage nõgest või võilille.

Nõges sisaldab palju rauda. Nõgest soovitatakse tarvitada ka pimedal ajal ja talvel. See aitab leevendada puudujääke, mida tavasöögiga ei saa – nõges on nagu looduslik vitamiin.

Mida teadlikumad toidutaimede osas oleme, seda parema tervise saame, rääkimata raha kokkuhoiust. Mina oma eas (juuli lõpus saab Kaie Altmets 60aastaseks – toim) ühtegi rohtu tarvitame ei pea, usutavasti tänu sellele, et tarvitan looduslikke toidutaimi, kasvatan endale ise puu- ja juurvilja.

Pange loodus oma tervise heaks tööle!

Tagasi üles