Tihti näeme tee ääres või koduõues kasvamas kahte väärtuslikku ravimtaime: suurt teelehte ja harilikku raudrohtu.
Tee ääres kasvavad kasulikud taimed
Teelehe (Plantago major) nimi viitab, et see taim kasvab teedel, kus astub inimene, aga ka teepervedel, mahajäetud majaasemetel, kraavikallastel ja koduõues – kõikjal, kus rohi kasvab. See on vastupidav mitmeaastane taim.
Iidses rahvapärimuses tunti teelehe raviomadusi ja osati neid kasutada. Juba Vana-Kreekas tarvitati teelehe seemneid kõhutõve korral. Taimedega on ravitud aegade algusest ja nii ei oskagi keegi ütelda, kust tuli teadmine, et vigastatud kohale nahal või putukahammustusele tuleb leevenduseks peale panna teelehe leht, mis valu ära võtab ja paistetust alandab.
Stafülokokk-infektsiooni soolestikus saab ravida tõmmisega, mis on valmistatud teelehe ürdist. Köha ja külmetushaiguste puhul aitab teelehe ürdist valmistatud tee. See leevendab köha ja on hea rögalahtisti (1 sl ürti klaasi kuuma vee kohta).
Teelehe mahl on eriti kasulik seedehäirete korral, koliidi ja haavandtõve vastu võetakse üks supilusikatäis enne sööki. Toimib tõhusalt ka paisete ja halvasti paranevate haavade korral.
Köharohuks võib panna purki ühe osa värskeid peenestatud teelehti ja lisada sama palju mett. Lasta kaks nädalat seista, kuni tekib vedelik, millel on raviv toime. Võetakse enne sööki üks supilusikatäis.
Põletuse korral võib kasutada teelehe salvi, mis aitab kudedel hästi ja valutult taastuda. Kompressid teelehest valmistatud teest aitavad haavadel paraneda ja on head silmalau põletike ja väsinud silmade korral.
Taimi tuleks korjata päikesepaistelise ilmaga, hommikupoole või keskpäeval, valida ainult terveid ja rikkumata lehti puhtast loodusest, mitte linnakeskkonnast. Kuivatada õhukese kihina õhurikkas ruumis. Droog säilib kuni kaks aastat. Värskeid lehti saab kasutada leotiste, ekstrakti ja mahla valmistamiseks. Soovitatav on korjata lehed taimedelt, mis veel ei õitse. Suve teises pooles saab koguda seemneid, mis on väga tõhus kõhurohi.
Toidutaimena on teelehes mõõdetud üllatavalt palju energiat. Ohtralt leidub kaltsiumi ja rauda. Kuivatatud lehed on toitainerikkad ja seemnetes on külluslikult väärtuslikke rasvhappeid. Noori lehti võib kasutada suppides, salatites, leivatainas, hautistes, toorelt leival ja võis. Kuivatatud lehed saab teha rohejahuks.
Harilik raudrohi kasvab teeservadel, karjamaadel, niitudel ja ilutaimena aedades. Raudrohu õied on naturaalset, kollakasvalget, roosat või punast värvi ja taim õitseb juunist oktoobrini.
Raudrohu ürti (umbes 15 sentimeetrit ladvaosa) kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse. Enne õite puhkemist korjatakse ravimiks ainult lehti. Neid kuivatatakse või kasutatakse värskelt.
Tähtsamad ained raudrohus on eeterlikud õlid, näiteks hamasuleen, mõruaine ahhilliin, K-vitamiin ja betaiin. Eeterlikud õlid on bakterite-, viiruste- ja seentevastase toimega. Betaiin soodustab maksa- ja närvirakkude ainevahetust. Ta suurendab seedenõrede eritumist, seega soodustab seedimist ja vähendab kõhugaaside teket. Soolestiku silelihased lõõgastuvad ja krambitaolised valud vähenevad. Seega mao- ja sapiteede spasmide, kõhugaaside või maksakahjustuse korral võiks kasutada raudrohuürdi tõmmist.
Vere hüübimiseks on vajalik K-vitamiin. Organismis tekib see seedekulgla mikroobide elutegevuse käigus. Maksakahjustused aga takistavad vitamiini K tekkimist. Selle vitamiini puudusel tekivad kergesti nina- ja kopsuverejooksud, igemete veritsus ning sinikad.
Vere hüübimist võib parandada raudrohuürdi tõmmisega, võtta üks supilusikatäis kolm korda päevas enne sööki. Raudrohuürdi tõmmist võib kasutada hemorroidide ja haavade raviks, kuna see on põletikuvastase ja verejooksu peatava toimega. Tõmmisega niisutatud marlitampoon tuleb asetada hemorroididele, teha vanne või töödelda sellega haavu. Välispidiselt võib põletiku korral haavadele ja verejooksu sulgemiseks kasutada ka värsket raudrohumahla. Selleks tuleb raudrohu lehed muljuda mahlaseks ja asetada haavale.
Raudrohuürdi tõmmist võib kasutada köha ja külmetushaiguste korral rögalahtistina ning valuliku menstruatsiooni puhul. Kõrgenenud vererõhu ja palaviku langetamisele aitab kaasa raudrohu kerge uriinieritust suurendav ja higistama panev toime.
Raudrohtu nagu paljusid teisi ravimtaimi kasutatakse järjest üksnes paar nädalat. Pikka aega ja suurtes annustes kasutamine võib põhjustada vere paksenemist ja trombe. Vastunäidustatud on see taim rasedatele, sest suurendab emaka kokkutõmbevõimet.
Toiduks on kõige paremad noored pehmed lehekesed enne õitsemist. Need sisaldavad rohkelt kaaliumi, kaltsiumi, rauda ja mangaani. Peeneks hakitud noored lehed annavad hõrgu mõrkja maitse salatitele, hautistele, suppidele, ühepajatoitudele, kastmetele ja teistele köögiviljaroogadele. Lehti võib hakkida võileiva peale ja kohupiimasse, kasutada kuivatatult rohejahudes ja maitsesoolades.