Anu Nemvalts: mahetootmist ootavad ees olulised otsused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevate ettevõtete arv on Eestis suurenenud aasta-aastalt. Seda on soosinud nii suurenev soov toota loodussõbralikult kui ka mahetoodangu eest makstav kõrgem hind, kirjutab Maablogis Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seene osakonna juhataja Anu Nemvalts.
Käes on aktiivne tootmise hooaeg ja tootjatel on vaja teha olulised otsused. Eesti mahetootjad peavad olema teadlikud, millised on nõuded ning mida ja kuidas neid täita. Oluline on meeles pidada, et vale otsus võib mõjutada kogu sektori usaldusväärsust Eestis sees, aga ka väljaspool.
Usaldusväärsus algab nõuete täitmisest
Nõuded on oma sisult kokkulepped, millega määratakse ära põhimõtted ja reeglid, mida peavad järgima tootjad ja kontrolliasutused. Mahepõllumajanduslikus tootmises tulenevad need Euroopa Liidus kokkulepitud nõuetest, mida täpsustavad riiklikud reeglid.
Kokkulepete tegemisel ELi tasandil on kaasatud mahesektori eksperdid, tootjad ja liikmesriikide esindajad. Et saavutada soovitud tulem, arvestatakse, et nõuded oleksid eesmärgist lähtuvad, arusaadavad ning rakendatavad.
Usaldusväärsuse üks alustala on toimiv kontrollisüsteem, kuid olulisim lüli on tootja.
Nõuete täitmist tootjate juures kontrollib Põllumajandusamet iga tootja juures vähemalt kord aastas. Lisaks plaanilisele kontrollile vaadatakse vähemalt 10 protsenti tootjate tegevus üle kaks korda aastas. Lisakontrollide valim põhineb suurematel riskidel tootmises.
Kontrolli käigus hinnatakse nõuete täitmist tootja põldudel ja tootmishoonetes ning raamatupidamist. Kuid ameti kontroll on siiski tootja tegevuse hindamine teatud ajahetkel. Ülejäänud aja on tootja see, kes oma tootmise nõuetekohasusele hinnangu annab ja ka vastutab.
Tootja langetab igapäevaselt otsuseid, kuidas oma tootmist korraldada kooskõlas eelnimetatud kokkulepetega. Usaldusväärsuse olulisus kasvab vastavalt toodangu ja tarbijaskonna suurusele. Toota oma perele kvaliteetset toodangut on vastutusrikas, kuid toota kümnetele, sadadele ja tuhandetele peredele on veelgi vastutusrikkam.
Usaldusvääruse saavutamine ei ole kerge, kuid kerge on selle kaotamine.
Piisab ühest korrast kvaliteedis järeleandmisest ja tarbijal tekivad küsimused juba järgmisel korral valikuid tehes. Kahjuks on ka Eesti tootjad usaldusväärsust rikkunud. Kahjustatud on just meid kõiki puudutavat – Eesti riigi kuvandit. Põllumajandusamet tuvastab olulisi rikkumisi keskmiselt 2-3 korda igal aastal. Paraku on rikkumiste ulatus järjest suurenenud, seda just suurenevate turustatavate koguste tõttu. 2018. aastal on juba tuvastatud kaks olulisemat rikkumist.
Esmalt rikkumine, kus teraviljatootja lisas mahetoodangusse tavatootmises toodetud vilja. Kokkuostja usaldas müüjat ja segas selle toodangu kokku teiste mahetootjate toodanguga ning see müüdi Eestist välja, kus nõuetele mittevastavus tuvastati. Teisel juhul oli tegemist marjade kokkuostjaga, kelle toodangu päritolu ei olnud selge. Ka see toodang turustati Eestist välja. Mõlemad tootjad mahepõllumajanduses enam jätkata ei saa.
Müües oma tooteid, müüvad tootjad usaldust.
Tarbijate ja tootjate usalduse loomine ja säilitamine on oluline, sest ilma usalduseta kaob tarbimine ja sellest tulenevalt kaotab oma mõtte ka tootmine.
Kui müüakse toodangut oma ettevõtte nime alt, müüakse ühtlasi ka usaldust oma ettevõtte osas. Kui müüakse koos naabritega, siis usaldust selle piirkonna kõigi tootjate osas. Kui müüakse koos tootjatega üle Eesti, siis müüakse kogu Eesti mahesektori usaldusväärsust.
Allikas: Maablogi