Korilustuhinas ei tohi unustada, et katkupisik kükitab jätkuvalt metsas

Sten Torpan
, Toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korilus. Pilt on illustratiivne
Korilus. Pilt on illustratiivne Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Ehkki jahimeeste andmeil on meie maakonna metsad sigadest pea tühjaks jäänud, ei või keegi korilustuhinas unustada, et katkupisik kükitab jätkuvalt metsas ning võib laiali vedamisel suurt kahju korda saata, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Sõrve Sääre jahiseltsi juhatuse liige Priit Paomees tõdes, et ega metssead täitsa otsas ka pole, kuid kõvasti vähemaks on neid küll jäänud. «Siin-seal mõned on,» nentis ta.

Oma rolli on seejuures mänginud seakatk nii otseselt kui kaudsemalt. Katku surnud sigade leidmise kohta tuleb teateid seepärast aina vähem, et katk on lihtsalt suurele osale kärssninadest 1:0 ära teinud.

Samas on katkust tingituna olnud jahimeeste eesmärk sigade arvukus alla viia ning sedagi põhjusel, et katk seljatada. «Kui meil enne oli oma seltsis nii, et lasti 200–250 siga aastas, siis ilmselt see hooaeg on tore, kui 15–20 siga jahimehel toru ette jääb,» näitlikustas ta olukorda.

Kinnitust sellest, et kütid on teinud tublit tööd, annavad ka keskkonnaagentuuri küttimisandmed. Need toovad välja, et eelnevate aastatega võrreldes kordades langenud numbrite taustal suutsid näiteks väikesel umbes 200 km2 (ruutkilomeetri) suurusel Muhu saarel asuva kahe jahipiirkonna jahimehed küttida 2017. aastal kokku 1038 metssiga ehk umbes 50 isendit 1000 ha (hektari) kohta.

Loe lähemalt ajalehest Saarte Hääl

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles