:format(webp)/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/07/06/8255413t1h2cd0.jpg)
Kitsepiima söögiks tarvitanud Saaremaa kitsepidaja neli pereliiget haigestusid juunis puukentsefaliiti, kuid skeptikute hinnangul ei pruugi see üldse kitsedega seotud olla, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.
Leht: entsefaliidijuhtumi seos kitsepiimaga pole sugugi tõestatud (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rääkida tõenduspõhisest meditsiinist me siinkohal ei saa ja tegemist on seekord jälle nn külajutuga ehk puukinformatsiooniga, mis ikka kitsepidamisega kaasas käib,» ütles Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõuandeteenistuse kitsekasvatuskonsulent Marge Salumäe.
Tema sõnul pole Saaremaa nakkusjuhtumi seos kitsepiimaga sugugi tõestatud, sest ei tervisekaitseamet ega veterinaar- ja toiduamet pole kahtlusaluste kitsede verd ega piima puukentsefaliidi suhtes laboris analüüsinud.
17 aastat Lõmalas kitsi pidanud ja kitsejuustu valmistanud Lehtmetsa talu perenaine Liivi Ungru ütles, et tema perel pole kitsepiimaga mingeid probleeme olnud. Talus on seitse kitse, kelle töötlemata piima joob pere ise ja pakub seda ka külakostiks sõpradele-tuttavatele. Lehtmetsas asuva talukoha elanikud puuke ei karda.
«Me ei saa tähele panna siukest nähtust nagu puugid,» lausus Liivi Ungru. «Me ei saaks siin maal elada, kui me neid kardaksime,» lisas ta.
Tervisekaitseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko ütles, et kuna toorpiima kasutati vaid oma tarbeks, siis jätab amet asjaosaliste nimed, loomade arvu ja asukoha enda teda. Osa nakatunud pere liikmetest elab Saaremaal ja osa mandril.
Dontšenko sõnul jõid pereliikmed nakatunud piima mai lõpus erinevatel kuupäevadel ning jäid siis juunis mõnepäevaste vahede järel haigeks. Kõik nakatunud olid puukentsefaliidi vastu vaktsineerimata. Pärast haigestumist pere enam oma kitsepiima ei joo, küll aga peetakse kitsesid edasi lemmikloomadena, rääkis Dontšenko.
Irina Dontšenko sõnul näevad nad otsest seost toore kitsepiima tarbimise ja inimeste haigestumise vahel epidemioloogilise uuringu alusel. Et laboriuuringut pole tehtud, siis ei saa tervisekaitseamet tõepoolest 100% kindlusega väita, et haigestumine on seotud just kitsepiima tarbimisega, möönis Dontšenko.
Loe lähemalt homsest Saarte Häälest